Keskmine laenuvõlas sipleja on noor pereinimene
(11)
Sotsiaaltöö keskuse võlanõustajate poole pöörduvatest laenuvõlgades siplevatest inimestest enamus on noored ja tihti ka pereinimesed.
Võlanõustaja Terje Lääts rääkis Kuku raadio hommikuprogrammile antud intervjuus, et üha rohkem inimesi tuleb abi otsima, kuna laenu antakse järjest kergematel tingimustel.
„Vaatame koos, kuhu on vaja maksta kõige kiiremini ja milline laen kõige rohkem põleb,” kirjeldas Lääts tööd abivajajatega.
Tihti otsivad nõustajatelt abi ka inimesed, kes ise polegi laenu võtnud, kuid on kergekäeliselt olnud nõus käenduslepingule alla kirjutama.
Omaette klientuuri on loomulikud viimasel ajal moodustanud sms-laenu võtjad. Läätse sõnul on suurem osa hädalisi võrdlemisi noored ning pereinimesed. Pooled laenuvõtjatest on naised.
Vähe jõuab nõustaja juurde kodulaenuga hädas olevad inimesi, kuna neile võimaldatakse näiteks maksepuhkusi ja lepingu pikendamisi.
Läätse sõnul kohtab ka inimesi, kes ei kavatsegi oma laenu maksta või selle tegeleda. „Süüdimatuid inimesi on külluses,” selgitas võlanõustaja.
Abi küsivad lähedased
Tihti tuleb tegeliku abivajaja asemel nõu küsima hoopis lähedane inimene. Näiteks emad, kelle lapsed on mõtlematult laenu võtnud ning üksikvanem ei suuda oma palga eest tekkinud võlga tasuda. On ka juhuseid, kus abi tuleb küsima laenuvõtja elukaaslane.
„Kliendi seisukohalt ma ikka tutvuksin kõigepealt selle lepinguga, millele alla kirjutatakse,” soovitas Lääts enne laenu võtmist hoolega tingimustega tutvuda.
Kui on juba tekkinud probleem, ei tohiks kindlasti käed rüpes istuma jääda, vaid pöörduda näiteks laenuandja juurde ja uurida maksepuhkuse või graafiku ümbervaatamise võimalusi.
 |
  |
 |
