Kas populaarsusküsitlused ikka ennustavad valimistulemuse õigesti?

 Juba pikka aega on enamik arvamusuuringuid näidanud demokraatide presidendikandidaadile Barack Obamale suuremat toetust kui tema vabariiklasest rivaalile John McCainile. Tänaste valimiste eelõhtul, võib-olla aga juba varemgi, võinuks küsitluste kohaselt McCaini kaotajaks kuulutada.

Kuid kas küsitlused võivad olla ekslikud?

Eksitusi on varem esinenud. Ilmselt kuulsaim neist on pärit 1948. aastast, mil küsitlused näi­tasid Valge Maja järgmise peremehena vabariiklast Thomas Deweyd. Kuid populaarsusuurijad ei tabanud ära kampaania finišisirgel toimunud meelemuutust ega osanud ette ennustada demokraadist presidendi Harry Trumani võimsat lõpuspurti, mis ta ametisse jättis.

Kuid vaevalt et paljud seda mäletavad ning küllap on ka küsitlustehnika paranenud. Meenutada võiks aga aasta algust, mil enne demokraatide eelvalimisi New Hampshire’is näitasid küsitlused Obamat keskmiselt lausa kaheksa punktiga Hillary Clintonit edestavat. Võitis aga Clinton.

McCaini kampaaniameistrid võivad veel tänagi midagi sarnast loota.

„Kõik märgid näitavad, et meil tulevad valimised, mille võitjat on veel vara välja kuulutada,” tsiteeris Reuters küsitlustekorraldaja Bill McInturffi täpselt nädalatagust seisukohta. Lisada tuleb, et McInturff korraldab küsitlusi McCaini meeskonnale.

Tõenäoline valija

Tegelikult küll püüab enamik küsitluste korraldajaid rõhutada, et nende töö tulemuseks ei olegi sugugi võitja ennustamine, vaid antakse üksnes hetkepilt valijaskonna seas valit­se­vast meel­susest. Vea­võimalus on alati olemas. „Me tegeleme teatud määral omamoodi kuns­ti ja oletustega,” nentis Reu­ters/Zogby kü­sit­lusi korraldav John Zogby.

Küsitlejad ei löö lihtsalt telefonikõnedes saadud poolt­hääli kokku, vaid peavad näiteks arvestama ka seda, kas inimene kavatseb üldse valima minna ja oletama, kas ta siis ikka läheb ka.

Nii sünnib küsitlustes esinev nn tõenäoline valija, kuid see pole siiski tegelik valija. Eri küsitlusfirmad kujundavad statistilise tõe­näolise valija mudeli erinevalt ning tulemused võivad samuti oluliselt lahku minna.

Näiteks ühel ja samal päeval möödunud nädalal andis Reuters/Zogby Obama-McCaini toetuse vaheks seitse punkti, mõistagi esimese kasuks. Rasmussen näitas Obama edumaad aga vaid kolmepunktisena, samal ajal kui Pew leidis McCaini mahajäämuse lausa 15-punktise olevat.

Gallupi uuringufirma avaldab aga kahele eri tõe­näolise valija mudelile tuginevat küsitlust. Traditsiooniline mudel näitas Obama edumaaks kaks punkti, nn laiendatud mudel aga seitse punkti.

Lihtsustatult öeldes arvestab laiendatud mudel oletusega, et noorte inimeste ja vähemuste valimisaktiivsus on tänavu traditsioonilisest märksa suurem. Sarnaselt arvestatakse ka Reuters/Zogby ja Pew mudelites, et Obama edust inspireerituna hääletab sel aastal rohkem mustanahalisi.

Sageli visatakse toru hargile

•• Palju on räägitud ka võimalusest, et valimiste eel mustanahalisele hääle lubanud küsitletud käituvad valimisjaoskonnas vastupidi, sest seal nad oma valikut ju ei avalikusta. Kuid nn rassiviga võib küsitlustesse tulla ka sel moel, et kenasti öeldes ebatolerantsemad inimesed pigem viskavad toru hargile, kui neile kü­sit­lusfirmast helistatakse. Nad jäävad seega valimist välja, kuid valima lähevad.

•• Asjatundjad on märkinud sedagi, et üha rohkem inimesi ei soovi küsitlustes osaleda. „Kui tulemuseks on 15-protsendine nõustujate hulk, siis kätte saadud inimesed ei pruugi tingimata esindada kogu elanikkonda,” üt­les Reutersile Nate Silver, kes statistikuna jälgib populaarsus­küsitlusi netisaidil FiveThirty Eight.com. See nimi ehk 538 viitab valimiskogu liikmete arvule.