Eestis esimese "võru" omanikuks sai Rain, kes peab nüüd neli kuud koduarestis elektroonilise järelevalve all viibima, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Justiitsministeeriumi vanglate osakonna nõuniku Rait Kuuse sõnul peavad kinnipeetavad kergemate ehk II astme kuritegude puhul ära kandma vähemalt 1/3 karistusest, et saada võimalust ennetähtaegseks vabanemiseks koos elektroonse järelvalvega. "Raskemate ehk siis I astme kuritegude puhul tuleb ära kanda pool karistusest, enne kui selline võimalus üldse tekib," märkis Kuuse.

Elektrooniline valve rakendatakse ööpäevaringse koduaresti põhimõttel, mis tähendab, et kriminaalhooldusalune võib oma elukohast lahkuda vaid eelneval kokkuleppel kriminaalhooldusametnikuga. “Juhul kui hooldusalune rikub valve tingimusi, võib kohus ta saata tagasi vanglasse karistust kandma,” lisas Kuuse.

Rait Kuuse sõnul on seadmed väga töökindlad. "Koduvalveseade annab häire ajakava eiramisel ning näiteks seadme liigutamisel, elektri- või telefoniühenduse katkestuse korral. Jalavõru on varustatud mitme turvaelemendiga, mis annavad häire võru lõhkumisel, eemaldamisel või manipuleerimise katsel. Samas on jalavõru veekindel ja sellega võib käia vannis ja saunas," sõnas Kuuse.

"Kuigi kasutatavate seadmete tõhusus on mitmete riikide praktikas kinnitust leidnud on lahendus tulemuslik vaid koos karistatuga tehtava kriminaalhooldustööga. Pelgalt võru kasutamine kellegi jala küljes ilma isikliku kontaktita ei muuda karistatu käitumist,“ lisas Rait Kuuse.

Justiitsministeeriumi riigihanke komisjon tunnistas parimaks elektroonilise järelevalve seadmete pakkujaks ettevõtte Elmotech Ltd. Hanke raames hangiti elektroonilise valve seadmed koos tervikliku tark- ja riistvaralise lahenduse, kasutajatoe ning kasutajate koolitustega.

Elektrooniline valve on edukalt kasutusel näiteks ka mitme lähiriigis nagu näiteks Rootsis ja Taanis.