NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Nii nagu ise see ajaleht analüüsis, et eesti välispoliitika on killustatud ning pole piisavalt selge rõhuasetusega, siis seda võiks meedia olla. Kui juba ka toodi välja analüüsis, et eesti võiks olla Georgia, Ukraina ja Moldova protsesside toetaja, siis ehk peaks ka neile keskenduma. Sest vaevalt seda teevad poliitikud toompeal. neamd tegid ju endale saadikugruppe selle järgi, kus on lahedam ja huvitavam poliitturismi harrastada, kui selle järgi, milline on EV prioriteet. Ehk kui ajakirjandus osutab neile kolmele riigile suuremat tähelepanu, kui teistele, siis ehk ka poliitikud hakkavad juba häälte pärast tegelema ka asja sisuga. Praegu mingi Ojuland kukkus kaitsma Birma teemal kedagi. Seda siis selleks, et saaks aga turistina minna ÜRO või EL egiidi all sinna shoppama. Ka annaks meile Ukraina ja moldova ning Georgia teema tutvustamine parema teema tundmise oma inimestele. Seda saab ärikontaktides kasutada. Näiteks lääneriigi ja Moldova vahel jne. Ka muudeks kontaktideks. Siis ei pea tegelema ise uudiste tõlkimisega. Paeti jutt, et tahame rahu kogu maailmas on nagu pooletoobise blondi miss mingi-usa-osariik standardvastus.
Mind isiklikult huvitab see teema küll ja paljud muud välispoliitilised teemad, kuid kurvaks teeb pidev lehelugejate alahindamine, mis kumab läbi ka antud artiklist. Peaaegu igapäevaseks on saanud ajakirjadnuse eneseõigustamine kolletumise teemal - a la lugeja ju ise tahab "kergemat kirjandust" jne. Jah, vahel loeks tõesti ka mõne kollase loo, kuid hetkel on olukord pigem selline, et vahel kogemata satun lugema mõnd head arutlevat sise- või välispoliitilist analüüsi. Eesti ajalehed - palun hakake uuesti üksteisest eristuma ja ärge püüdke kõigile korraga meeldida.
Birma mungad lähevad paljudele korda, iseasi, kas käed ulatuvad midagi tegema... Ei ulatu need käed siin oma kodulinnaski kahjuks enamusteks asjadeks - omad kogemused.
Eks EPL ise tea paremini, kellele ta oma uudised suunab. Kui lähtuda tõsiasjast, et dzentelmen kasvab seitsme inimpõlve jooksul ja meie rahvas on demokraatiat veel suhteliselt lühikest aega tunda saanud, võiks panustada mõtlevale elanikkonnale. Sooviks ikka maailma olulistest sündmustest osa saada. Liis Lass kui enesekesksuse sümbol võiks spetsiifilisemate väljaannete materjaliks jääda.
...kui leht on tõesti valmis kirjutama olulistest teemadest ning jätma Liis Lassid ja Paris Hiltonid prügimeediale. Eesti Päevaleht oma vahetevahel ilmuva Mötte-lisaga on juba mõnda aega sümpaatsem kui solgiauguks muutunud Postimees!
Vend Vahindra ja Friedrich Lustig on Birmas väga tuntud ja lugupeetud nimed. Paljud eestlased, kes on Birmat külastanud, on maininud, et tutvustades end Eestist pärineva isikuna, meenutavad birmalased kohe neid nimesid.
Kindlasti võiks Eesti ajalehtedes olla rohkem välisuudiseid. Kindlasti! Ja palju rohkem. See osa on Eesti ajakirjanduses hetkel võib-olla ehk kõige nõrgem isegi.
Nii et jõudu!
Loodetavasti saab varsti lugeda ka Venezuelast, Boliviast ja teistest paikadest, kus hetkel päris põnevaid asju toimub. Ja loodetavasti mitte ainult seda, mida Eesti paremäärmuslikud "poliitikud" neist asjadest arvavad.
välsiriikidega tegelemise asemel vöiksid lehed oma riigi inimesi harida. Samal päeval Birma munkade uudisega näitas ETV tudengipäevade avamarssi. No ikka täieline titeaed. Meil munkasid ei ole, meil peaksid lääne traditsiooni kohaselt tänaval meelt avaldama tudengid. Noh, mida sa konkordia "ylikooli" tudengitelt ikka tahad, aga kus oli tudengite meeleavaldus gaasitoru kohta? Null.
Ka mina sooviksin lehtedes rohkem välisuudiseid. Ka Birma munkadest. Kuigi jah, ega Birma meile ju otseselt korda lähe. Aga inimesed ju nemadki. Ja iial ei või ette teada, millal meil Birmat vaja läheb.
Häda ongi selles, et lehed lähevad "lugejahuvi" õnge. Aga seda "lugejat", kellega arvestatakse, huvitavad tõesti ainult nabaalused teemad. kellegi pritni (või oli see Liis Lassi)püksikud.
Jätke too "lugeja" SLÕhtulehele
Muide, UK peaministri intervjuu oli üsna teravas toonis. Ta pidas vajalikuks ÜRO Julgeolekunõukogu viivitamatut kokkukutsumist. Samuti EU ja USA poolset selget ja kindlat seiskohavõttu, et ükskõik milline vägivald võimude poolt ei ole aktsepteeritav.
Ikka peaks olema ka Iraagi-Birma teemalisi välisuudiseid, muidu elame siin nagu oleks kott peas. Samas mind näiteks huvitaksid ka sellised uudised, mis poliitilise huvi puudumise töttu jäävad näiteks BBC ja muude suurte kanalite uudistest välja.
Loomulikult peab EPL kirjutama ka maailma välisuudiseid, seda veel eriti tähelepanelikult ja kvaliteedile rõhku pannes. Muidugi tuleb teha valik, kuna välisuudiseid on oi-oi kui palju. Endal on pidevalt lahti ETV24 (kvaliteet ja reklaamivaba, kuigi natuke aeglased), EPL (ainuke allesjäänud kvaliteet-päevaleht), BBC (kvaliteetsed välisuudised!; CNN on liiga USA-keskne, Le Monde jaoks ei ole veel piisavalt head prantsuse keele oskust) ja The Economist (detailne kvaliteet-analüüs). Jah, kvaliteet on läbiv tunnus. Postimees praktiliselt võrdub juba SL Õhtuleht. Viimase aja suurim pärl oli neil see, kui nad Tšaadi kohta uudist kirjutades wikipediat tsiteerisid (aaaaahhhh!!11one)
Aasia, Aafrika ja üldse selliste off-broadway uudiste ja ülevaadete jaoks on minu meelest suurepärane inglisekeelne al-Jazeera. Mingi satika pealt saab seda vaadata. Väga tasakaalukas ja intelligentne jutt.
Näib, et `Progressireligiooni` mõjusfääris on igasuguse uudise väärtus tema erilisuses. Iraagis plahvatab/ neegrid ajavad teineteist liaaninugadega taga/ Hiinas piiratakse inimõigusi - no kuulge, mis pagana UUDIS see ka on? Nii kaua kui mina mäletan on lähis-idas mingi jama jaa-nii-edasi..
Selles valguses mõjubki ainult lapse laip või sodiks lastud loomad - nahk kasvab lihtsalt peale. Kui pärast sellist igapäevast õudustedoosi on veel keegi alles välisest huvituma, on see väike ime.
Haridusmudel, mis kasvatab kitsa fookusega lojaalseid mutrikesi SKP-masinasse on selle õnnetuse ema. Progressiks peetav sisutühja vormitäiuse poole rabelemise filosoofia tema isa.
Kui kaua veel läheb aega, enne kui tekib globaalse vastutuse mõõde? Globaalse vaate on internetiajastu meile juba kenasti kätte toonud..
Võtmeküsimus arengus on - MIDA SEE KÕIK MULLE TÄHENDAB. Ja selle perspektiivi harva kasutust oleks ainult ajakirjandusele ülekohtune ette heita. Ajakirjandus peegeldab vaid kultuuriruumi, kus keegi ei tegele küsimustega nagu MIKS, KUHU ja MIS HINNAGA.
küsimus chipile:
Kui olete ehk tuttav ka al-Jazeera internetiväljaandega... siis kus võib seal asuda arhiiv vanemate uudistega? Ma ei olegi suutnud leida :(
Muuseas, huvitavad ja silmaringi avardavad kommentaarid on seal samuti, saadetud maailma eri paigust.
Birma mungad eestlast ei huvita?
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Birma mungad lähevad paljudele korda, iseasi, kas käed ulatuvad midagi tegema... Ei ulatu need käed siin oma kodulinnaski kahjuks enamusteks asjadeks - omad kogemused.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
EPL peaks ikka oma soliidsust hoida püüdma.
Tuvastamata Kasutaja
Kindlasti võiks Eesti ajalehtedes olla rohkem välisuudiseid. Kindlasti! Ja palju rohkem. See osa on Eesti ajakirjanduses hetkel võib-olla ehk kõige nõrgem isegi.
Nii et jõudu!
Loodetavasti saab varsti lugeda ka Venezuelast, Boliviast ja teistest paikadest, kus hetkel päris põnevaid asju toimub. Ja loodetavasti mitte ainult seda, mida Eesti paremäärmuslikud "poliitikud" neist asjadest arvavad.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Häda ongi selles, et lehed lähevad "lugejahuvi" õnge. Aga seda "lugejat", kellega arvestatakse, huvitavad tõesti ainult nabaalused teemad. kellegi pritni (või oli see Liis Lassi)püksikud.
Jätke too "lugeja" SLÕhtulehele
Tuvastamata Kasutaja
Vt. BBC
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Selles valguses mõjubki ainult lapse laip või sodiks lastud loomad - nahk kasvab lihtsalt peale. Kui pärast sellist igapäevast õudustedoosi on veel keegi alles välisest huvituma, on see väike ime.
Haridusmudel, mis kasvatab kitsa fookusega lojaalseid mutrikesi SKP-masinasse on selle õnnetuse ema. Progressiks peetav sisutühja vormitäiuse poole rabelemise filosoofia tema isa.
Kui kaua veel läheb aega, enne kui tekib globaalse vastutuse mõõde? Globaalse vaate on internetiajastu meile juba kenasti kätte toonud..
Võtmeküsimus arengus on - MIDA SEE KÕIK MULLE TÄHENDAB. Ja selle perspektiivi harva kasutust oleks ainult ajakirjandusele ülekohtune ette heita. Ajakirjandus peegeldab vaid kultuuriruumi, kus keegi ei tegele küsimustega nagu MIKS, KUHU ja MIS HINNAGA.
Olge aktiivsed: www.avaaz.org/en/stand_with_burma/tf.p hp?CLICK_TF_TRACK
Olge hariduslikult inspireeritud: www.ted.com/index.php/talks/view/id/66
Ja olge mõnusad. J.
Tuvastamata Kasutaja
Kui olete ehk tuttav ka al-Jazeera internetiväljaandega... siis kus võib seal asuda arhiiv vanemate uudistega? Ma ei olegi suutnud leida :(
Muuseas, huvitavad ja silmaringi avardavad kommentaarid on seal samuti, saadetud maailma eri paigust.