Vladimir Velman: “Ma ei usu võimu. Ja keeldun igasugusest koostööst temaga”

 Ajaleht Tallinnski Vestnik oli tervenisti pühendatud pealinnas aset leidnud rahutustele, küsiti ka inimeste arvamust – nii tuntud tegelastelt nagu Hannes Võrno ja Vahur Kersna kui ka “lihtsatelt inimestelt”. Näiteks 33-aastane õpetaja Andrei ütles: “Venekeelsete massiteabevahendite tegevus viimase aasta jooksul pingestas inimestevahelisi suhteid Eesti ühiskonnas. Ma panen kogu vastutuse juhtunu eest massiteabevahenditele. Nad, ajades taga sensatsiooni, on minetanud igasuguse häbi ja taktitunde, muutes meie kaasmaalasi zombi’deks.” Oli väga imelik kuulda, kuidas raadio toetas ja julgustas massirahutustes osalejaid, mängides neile ka laulu “Ma teenin Venemaad”. Siia võiks lisada, et enne Maire Aunaste saadet “Meie” rääkisid selles osalejad, kui mitu korda päevas mängis laulu “Püha sõda” üks Tallinna raadiojaam. Üks mees, ise hõivatud inimene, kel pole aega kogu aeg raadiot kuulata, kuulis seda tapmisele kutsuvat sõjalaulu lausa kolmel korral päevas. Küsimus on vaid selles, kas saatejuhid tõesti ei teadnud, mida nad tegelikult teevad, või siis teadsid väga hästi. Ja ei oskagi öelda, kumb variantidest on hullem.

Esmaspäevases Molodjož Estoniis on trükitud Vladimir Velmani avaldus, kes süüdistab Tallinnas toimunud marodöörluses võime, nimetades üheks märatsemise võimalikuks põhjuseks “võimudepoolse sihiliku provokatsiooni”. Mõneti jahmatavad on tema järgmised sõnad: “Ma ei usu võimu. Ja keeldun igasugusest koostööst temaga. Minu jaoks sellist võimu pole.” Tore, et riigikogus on nüüd ka oma anarhistist partisan. Tõsi küll, Vladimir Velman lubab jääda seaduse piiridesse: “Ma hakkan võitlema selle võimu vastu mulle kättesaadavate parlamentlike vahenditega.”

Tema artikli kõrval on ka pensionär Anatoli Semtšenko pöördumine, kes väidab, et “politsei vastu võidelnute vahel ei olnud purjus inimesi”, et “marodöörluse stseenid olid ette planeeritud”, et eesti poliitikud “sülitasid kaevu, sülitasid, nüüd ka sittusid sinna sisse”. Ja lõpetab oma pöördumise küllaltki kohatu hüüdlausega: “Mäletagem igavesti õilsa asja eest langenud Dmitri Ganinit”.

Veel ühe artikli autor – Rimma Haševa – meenutab millegipärast, et eestlased on hirmsad koputajad ja isegi gestaapolased olevat 1942. aastal pöördunud Tartu Postimehe vahendusel eestlaste poole palvega lõpetada koputamine naabrite peale, kuna see segab tööd. Autor vabandab igaks juhuks, kui tema informatsioon ei vasta tõele, kuid imestama paneb hoopis kahtlasi estofoobseid paskville nii hea meelega paljundav leht.

Esmaspäevases Molodjož Estoniis ilmus peapiiskop Korneliuse intervjuu, kus kohalike õigeusklike Moskva alluvusega juht märgib, et baltlaste ja venelaste juured on kokku põimunud, nii lihtinimestel kui ka aadlikel. “Sellel konfliktil pole pinda ega juuri. Ei tasu rääkida venekeelse kogukonna ja eestlaste vahelisest konfliktist. Ja vastuseseisu võimalust on vaja kustutada kultuurielu tasemel. Üks näide: Tallinnas käivad päris tihti vaimulikku muusikat esitavad koorid Venemaalt. Neid kontserte külastavad põhiliselt eestlased, mis näitab vene kultuuri ligitõmbejõudu.”

Esmaspäevane Vesti Dnja avaldas suure intervjuu Põhja politseiprefektuuri juhi Raivo Kütiga, kellele esitati ka küsimus – kas politsei ei olnud liiga karm märatsejate suhtes? “Just nii.” vastas Kütt. “On mitu moodust korda jalule seada. Mõned riigid kasutavad järgmist taktikat: püüavad miitingulised kinni, peksavad neid ja lasevad vabaks. Ja järgmisel päeval kordub kõik uuesti. Meie otsustasime pidada kinni maksimaalse arvu. Mõnele oli vaja rahunemise ja järelemõtlemise aega, mõnele selgitasid meie inimesed olukorda.”

Vesti Dnja veergudel rünnatakse ka Postimeest. “Sellist künismi ja jälkust pole ma varem lugenud,” kirjutab oma artiklis Anatoli Nitsenko ja väidab, et mitte iial ei telli enam venekeelset Postimeest ja ükski tema sõpradest seda enam ei loe. Teatavasti ületab venekeelse Postimehe tiraaž Vesti Dnja trükiarvu pea seitsmekordselt.

Kolmapäevane Vesti Dnja asetas esiküljele ajaloolise Moskva võiduparaadi pildi, kus Punase väljaku sillutisele heideti purustatud Saksa diviiside lipud. Kõrval suurelt väike sõnastik – mida tähendavad vene keeli eesti politsei käsud “taganege”, “vabastage tänav”, “seis, politsei” ja “pikali”. Samas kutsus leht üles tasakaalukusele ja rahumeelsusele.

Kolmapäevane Molodjož Estonii kirjutas põhjalikult 8. mai tähistamisest Eestis ja ka sellest, mida tähendab 9. mai võidupäev venelastele ja teistele rahvastele. Ilmus suur intervjuu ajaloolasest riigikogu liikme Aadu Mustaga ja sama suur usutlus AS-i Spacecom juhatuse esimehe Oleg Ossinovskiga, kes oletab, et valitsus tahtis pronkssõduri ümberasetusega jahutada Eesti ülekuumenenud majandust.

Veelgi veidrama spekulatsiooniga esines kolmapäevase MK Estonija veergudel ettevõtja Leonid Tsingisser. “Sõdur tõmmati maha selleks, et ehitada baas,” on selle kirjutise pealkiri ja jutt käib Eesti valitsuse ja George Bushi vandenõust, mille eesmärk võib olla NATO sõjaväebaasi ehitamine Eestisse. Selleks külastaski Bush miinisadamat ja eestlased ostsid tagasi Eesti Raudtee.