21.02.2012, 06:01
Viigipuu toob troopika tuppa
Toataimena kasvatatakse kõige sagedamini troopilisest Aasiast pärit kummi-viigipuud ehk kummipuud (F. elastica), paljude sortidena bensoe-viigipuud (F. benjamina), väikseviljalist viigipuud (F. microcarpa), India rahvuspuud bengali viigipuud (F. benghalensis), roomavat viigipuud (F. pumila) ja ahtalehist viigipuud (F. binnendijkii) ning Aafrikast pärit lüüra-viigipuud (F. lyrata). Harvem on müüdud toataimena kasvatamiseks heitlehist, kuid söödavaid viigimarju kandvat harilikku viigipuud.
FOTO:
Viigipuudel on keeruka ehitusega kotjas õisik, mida kutsutakse sükooniumiks. Viigimarjad või viljad arenevad ainult igale liigile omase teatud kindla putukaliigi abil. Viigipuudest on aretatud palju erineva lehevärvuse, lehe- ja võrakujuga sorte. Tuntakse kirjulehiseid viigipuid, rullunud lehega sorte, kitsavõralisi ja rippuvate okstega sorte. Viigipuu on pikaealine taim, kuid vajab kasvamiseks mõõdukalt sooja ja valget ruumi.