Ülikool viis kokku udmurdi noormehe ja mokša neiu

Internetist ühikatoas ei osanud samuti keegi unistada.

See-eest peatus Tartus aga Moskva rong ja just sellega saabusid 1998. aasta sügisel Tartusse udmurdi noormees Dmitri Denissov ja mokšalanna Anna Ventschakova. Mõlemal silme ees siht saada esmalt aastaga suhu eesti keel, et siis ülikoolis edasi tudeerida.

Vahepeal on Anna ja Dima otsustanud ühise perekonnanime kasuks, Pepleri tänava ühikas on nende kodu ka praegu – nüüd on maja juba mõistagi eurokuues.

Rohkem iseseisvust

Sugulasrahvaste programmi raames Tartusse õppima tulnutelt eeldati, et nad oskaksid kõnelda oma emakeelt ja oleksid õppinud eelnevalt kodukõrgkoolis. “Muidugi oli väga suur vahe sellel, mis toimus Iževskis ja siin. Siin eeldati ikka palju rohkem iseseisvust,” ütleb Dima.

Anna meenutab, kuidas ainepunktisüsteemile üle minnes kulus tunde õppekava kokkupanemiseks. Ja muidugi see eesti keel! “Kõige raskem oli esialgu erialaloengutes, sest aastane intensiivkursus andis küll keeleoskuse, kuid loengute kuulamine on ikka midagi hoopis muud,” meenutab Dima.

Suvehakul kaitses Dima õigusteaduskonnas eesti keeles väga hästi oma bakalaureusetöö SRÜ ja Euroopa Nõukogu regionaalsetes kaitsemehhanismides, Anna kirjutas hindele “suurepärane” lõputöö, mis võrdles eesti ja mokša keele grammatikanüansse.

Mordvalanna või moksha?

Anna peab Eestis olles pidevalt seletama, et ehkki ta on pärit Mordvast, on ta rahvuselt mokša. Seesugust rahvust nagu mordvalane lihtsalt ei eksisteeri. Aga ega sugulasrahvaste tundmine pole parem ka Udmurtias, selgitab Dima. “Kui me Udmurtias abiellusime, ei kirjutanudki ametnik Anna rahvuseks mokša. Ütles, et sellist rahvust pole olemas,” räägib Dima. Ja Anna sugulaste peamine mure teisest rahvusest hõimlase puhul oli see, et ta ometi võõrast usku poleks. Asjatu hirm, sest udmurdid on enamasti ikka kristlased.

Tartu patrioodid

Ehkki Anna ja Dima kodupaigad asuvad Tartust mitmekümnetunnise sõiduteekonna kaugusel, on tegemist tõeliste Taaralinna patriootidega. “Tartu-suuruses linnas näed päevast päeva tuttavaid nägusid ja see annab nii turvalise ja hea tunde,” sõnab Dima.

Kui talvise tartlaseks registreerimise kampaania ajal kingitusi jagati, valis tudengipaar Vanemuise priipääsmed. “Kõik etendused oleme ära näinud! Mati Undi “Romeo ja Julia” lavastus oli eriti hea,” särab Anna ja räägib vihjetest, mille ta etendusest tänapäeva Eesti elu kohta välja luges.

Kui valida on, panevad Anna ja Dima plaadimängijasse hea meelega Hannahi või Genialistide muusika. Ja igapäevasesse päevakavva kuulub Eesti uudiste vaatamine ning raudselt vaadatakse igal nädalal ära “Pealtnägija”. “Viimasel ajal oleme hakanud jälgima ka seriaali “Kodu keset linna”. Ma ei usu, et naised eesti kodudes nii kummalise intonatsiooniga räägivad nagu selles seriaalis,” naerab Anna.

Sügisest ootavad nii Dimat kui Annat kaks magistratuuriaastat Tartus. “Praegu pikemaks plaane teha ei oskagi,” räägivad noored.

Tartu ülikooli vilistlasi võib praegu kohata näiteks nii udmurdikeelses telejaamas kui raadios, Marimaal õpetavad Tartu ülikooli kasvandikud ülikoolis eesti keelt.

Soomeugrilased Eesti kõrgkoolides

•• Soomeugri üliõpilasi on süsteemsemalt, riikidevaheliste kokkulepete alusel Eesti kõrgkoolidesse õppima tulnud 1990. aastate algusest.

•• 1999. aastal käivitati hõimurahvaste programm, mis pakub soomeugri rahvustest noortele stipendiumi Eestis õppimiseks.

•• Tartus õppis 2003/2004. õppeaastal 52 hõimurahvaste programmi stipendiaati, Tallinna kõrgkoolides 16.

•• Enim on Eestis kõrgharidust omandamas marisid, udmurte ja komisid, ent Tartu Ülikooli tudengite nimekirjas on ka ersasid, mokšasid, karjalasi, vepslasi, hante ja ingerisoomlane.

•• Programmi raames on Eestis õppimas ka kolm Venemaalt pärit eestlast.

•• Enim õpitakse Tartu ülikoolis õigusteadust ja eesti ja soome-ugri keeli, ent valitud on näiteks ka tekstiilikunsti eriala Eesti Kunstiakadeemias ning oreliõpingud muusikaakadeemias.