Üha enam teismelisi loobub hommikueinest

Kui 11-aastastest tüdrukutest sööb koolipäeval hommikust iga kolmas, siis 15-aastastest neidudest vaid iga teine ehk veidi vähem kui pooled Eesti teismelistest alustavad koolipäeva tühja kõhuga, nentis rahvusvahelist kooliõpilaste tervisekäitumise uuringut kommenteerides tervise arengu instituudi (TAI) analüütik Marge Eha.

••Kes siis söövad hommikueinet?

Teismelisi küsitledes selgus, et Eestis sööb igal koolipäeval hommikusööki 64% õpilastest. Iga seitsmes laps teatas, et ei söö hommikuti. Poisid söövad igapäevaselt hommikusööki tüdrukutest rohkem. Erinevus on suurim 15-aastaste laste hulgas. Ühest põhjust on raske välja tuua, kuna seda ei küsitud. Võib aga arvata, et tüdrukute puhul on üks põhjusi oma kehakaalu jälgimine, vanemate antud võimalus ise otsustada, kas süüa või mitte. Hommikul magatakse koolipäevadel viimase minutini ning hommikusöögiks lihtsalt ei jää aega. Nädalavahetusel aga söövad tüdrukud hommikueinet. Kuid tüdrukute puhul kordub sama muster ka nädalavahetustel: vanuse kasvades väheneb nädalavahetusel hommikusööki söövate tüdrukute hulk (11-aastased 87% ning 13- ja 15-aastased vastavalt 84 ja 83%).

••Kuidas teistes riikides koolilapsed hommikuti einestavad?

Küsitluses osalenud 43 riigi seas paigutuvad Eesti 11-, 13- ja 15-aastased õpilased hommikusööki söövate laste pingereas vastavalt 22., 18. ning üheksandale kohale. Samal ajal ka teistes riikides väheneb vanuse kasvades koolipäevadel hommikusöögi sööjate hulk. Kuid näiteks Hollandis sööb hommikust koolipäevadel 95 protsenti 11-aastastest poistest ja 93 protsenti tüdrukutest. Kokkuvõttes pole Eesti laste hommikusöögi harjumused teiste riikidega võrreldes halvad.

••Milles siis on kehv olukord?

Puu- ja köögiviljade söömisega. Kuna puu- ja köögiviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja vett, on neil nii laste kui ka täiskasvanute igapäevase toidu soovitustes oluline osa. Paraku sööb 11–15-aastastest õpilastest iga päev puuvilju keskmiselt vaid iga neljas. Kõige suurem on nende õpilaste osakaal, kes tarbivad puuvilju 2–4 päeval nädalas. Kuid seejuures me ei tea, mitu portsjonit nad igaüks söövad. Toitumisteadlased soovitavad süüa päevas vähemalt 4–5 portsjonit. Ühe õuna või banaani söömisest päevas jääb väheseks.

••Kuidas on köögiviljadega?

Lapsed köögivilju eriti ei söö, seda on näha ka küsitlusest. Iga päev tarbib köögivilju vaid iga viies koolilaps, tüdrukud siiski rohkem kui poisid. Õpilaste hulk, kes tarbivad iga päev puu ja/või köögivilju, vanuse kasvades väheneb.

Rahvusvahelises võrdluses teiste uuringus osalenud riikidega jääb Eesti iga päev puuviljade tarbimise poolest edetabelis viimaste sekka.

••Kas võib väita et, koolilaste toitumist mõjutab pere majanduslik olukord?

Seda võib tõesti arvata, kuna parema majandusliku olukorraga peredest pärit õpilaste hulgas on rohkem neid, kes tarbivad vähemalt korra igal päeval puu- ja köögivilju. See käib ka kala kohta.

••Kui palju on õpilaste seas neid, kes oma kehakaalu kontrollib või peab dieeti?

12 protsenti poistest ja iga kolmas tüdruk vastas, et on viimase 12 kuu jooksul pidanud dieeti, muutnud enda söömisharjumusi või teinud midagi muud kehakaalu kontrollimiseks.