Täpseima aja juubel
6. jaanuaril 1949. aastal valmis Maa esimene aatomkell.
Nüüdisaegsete aatomkellade täpsus on ligikaudu 0,04 miljondikku sekundit aastas ning see teeb võimalikuks kõik alates üldrelatiivsusteooria paikapidavuse kontrollist kuni GPS-i ja raadioastronoomiani. Aatomkell kasutab ajas püsimiseks aatomi resonantssagedust. Kella idee pakkus välja lord Kelvin 1879. aastal, ent kulus 70 aastat, kuni aega hakati mõõtma mitu suurusjärku täpsemalt kui enne. Riikliku standardite ja tehnoloogia instituudi tseesiumfontääni aatomkell annab USA aja ja sageduse standardi. Selles hoiab laserkiir ülal tseesiumi aatomite pilve nagu vett purskkaevus. Nii hõljuvad aatomid kaaluta olekus ja nende resonantssagedust ei mõjuta Maa gravitatsiooniväli.
Allikad: Ridamus, Wikipedia
 |
  |
 |
