Sünnipäev nelja aasta tagant

Lootus, et massid tulevad mõtlemise mõttega kaasa

“Tahame, et kuulutataks päev, kus igaüks mõtiskleb ja susib mõtlemisvõimet, ning midagi muud ei tehtaks, et kord nelja aasta tagant ei ole ka majanduslikult kulukas üks päev kõigil töötamata olla.

Klubi liikmed tegelevad mõtisklemise ja mõtlema ärgitamisega koosolekutevahelisel ajal pidevalt, eriti siis, kui on mõni mõtlemist vääriv teema. Hoolimata pöördumisest võitlevat programmi ühendusel ei ole, on aga lootus, et massid tulevad mõtlemise mõttega kaasa.

Klubi liikmed sünnipäevalastega kokkusaamisi korraldanud ei ole. Ave Alavainu kinnitas, et pöördumine valitsuse ja riigikogu poole on tehtud täie tõsidusega, nalja nad ei tee. “Oleme mures, et inimesed väga vähe mõtlevad, rohkem söövad, magavad ja teenivad, vahivad reklaame ja lähevad õnge,” ütles ta.

Igal 29. veebruaril kogunevad klubi liikmed koosolekule, kus arutavad enda mõtisklusi ning söövad rikkaliku õhtusöögi. Klubi lõpetab tegevuse, kui kaob 29. veebruar või kui kõik klubi liikmed kaotavad usu inimeste mõtlemisvõime säilimisse. Klubi liikmeskond on mitmekesine: ajaloolased, filoloogid, insenerid, füüsikud jne.

Sünnipäevalapsel on ükskõik

1960. aasta 29. veebruaril sündinud vabakutseline skulptor ja kiviraidur Einar Grišakov kuulis pöördumisest juhuslikult televiisorist.

“Mul ükskõik, ega mind see värk ei huvita,” ütles ta. Nelja aasta tagant õigel päeval sünnipäeva pidamine ei ole tema arvates midagi erilist.

“On nagu on. Võib-olla nooruses mõtlesin, et äkki olen kuidagi eriline. Aga ega sünnipäevad sellepärast pidamata jäänud. Pidu sai peetud, kuidas trehvas, nädalalõppudel,” rääkis Einar.

Enda sünnipäevaga seoses on tal tuua üks huvitav seik elust: “Kunagi sain tuttavaks ühe kutiga. Tükk aega müttasime koos ringi ja ei teadnud teineteise sünnipäevadest midagi. Ükskord istusime ülikooli ees ja ta kutsus mind oma sünnipäevale. Mina ütlesin, et ei, tule sina hoopis minu sünnipäevale. Siis ta võttis passi ja tuli välja, et ongi täpselt sama kuupäev. Sündisime samas haiglas. Tema ema oli meenutanud, et haiglas toodi ükskord vale laps rinda saama. Ema tundis kohe ära, et pole tema laps. Arvatavasti olin see mina.” Samal päeval sündis seal haiglas kuus last.

Pelgulinna haigla sünnitusosakonna juhataja Riina Aak ütles, et sünnitusmajas ei ole 29. veebruar eriline päev. Samas ta ei usu, et paljud tahaks sel päeval sünnitada. “Ükskord üks sugulane ütles, et kui sa lased mul sel päeval sünnitada, siis ei räägi sinuga enam kunagi,” tõi Riina Aak näiteks. Õnneks sündis laps 28. veebruaril.

Tema kolleegid on rääkinud, et mõned naised on kurvad, sest ei saa lapse sünnipäevi õigel päeval pidada. Aga rõõm kaalub selle kurbuse üles ja sünnitusele keegi kätt ette ei pane. Ainus võimalus on mängida kellaajaga, kui sünnitus toimub südaöö paiku. Sünnitusosakonna juhataja aga ei tea juhtumeid, kus seda tehtud oleks.

Täiesti kindlalt võib Aak öelda, et 29. veebruaril sündinud lapsed ei erine millegi poolest mõnel muul päeval sündinutest.

Miks on üks kuu teistest lühem?

47. a eKr kehtestas Gaius Julius Caesar nn juuliuse kalendri, mille aluseks võeti 365,25 ööpäeva pikkune troopiline aasta. Et ööpäevi oleks täisarv, võeti kasutusele nelja-aastane tsükkel, milles kolm esimest kalendriaastat olid 365 päeva pikkused ja neljanda aasta pikkus oli 366 päeva. Aasta koosnes 12 kuust.

Caesari ja Augustuse auks nimetati 7. ja 8. kuu vastavalt juuliks ja augustiks. Et august ei tunduks vähem tähtis kui juuli, lisati augustile üks päev veebruari arvelt. Veebruar oli roomlaste aasta viimane kuu.

Paavst Gregorius XIII täpsustas liigaasta reeglit, mille järgi otsustati lugeda täissajalistest aastatest liigaastateks ainult need, mille täissadade arv jagub neljaga (nt. 1600 ja 2000). Ülejäänud liigaastad on ikka üle nelja aasta. Et aasta pikkus ei ole TÄPSELT 365,25 päeva, tuleb nüüd Gregooriuse ehk uue kalendri järgi ühepäevane nihe 3280. aastaks.

Nii on meil seitse kuud 31 päevaga, neli kuud 30 päevaga ja üks kuu 28 päevaga. Sedasi on aastas 365 päeva ning iga nelja aasta tagant veebruarile päeva juurde lisades 366 päeva.

Tuntumad 29. veebruari sünnipäevalapsed

• Nimepäev: Une, Ulmi

• 1892 – Hermine Elisabeth Jürgens, muusikapedagoog, Äksi nõid (surnud 1. juulil 1976)

• 1896 – Rudolf Jõks, laulja ja pedagoog (surnud 15. aug. 1979)

• 1904 – Villem Seidra, arhitekt (surnud 7. okt. 1974)

• 1908 – Mari Adamson, tekstiilikunstnik (surnud 3. jaan. 2000)

• 1920 – Tiiu Haamer, näitleja ja lavastaja

• 1932 – Eha Raend, nahakunstnik

• 1936 – Linda Ojastu, kergejõustiklane ja treener

• 1940 – Toivo Ninnas, laevandusjuht ja endine kaugesõidukapten

• 1944 – Ene Ergma, astrofüüsik ja poliitik

• 1944 – Maksim Saat, majandusteadlane

• 1952 – Jüri Pikma, prokurör

• 1956 – Ruth Huimerind, kujunduskunstnik