SLÕL: Sümfooniline Ruja-leidja

SL Õhtuleht
                 

Tänavuse Õllesummeri lõpetab 8. juulil sümfooniline suurkontsert “Rujaleidja”. Tõenäoliselt on see esimene kord, kui Eesti rokkmuusikud nii võimsalt oma muusikat esitavad.

“See projekt peaks kummutama arvamuse, et Õllesummer on vaid lõbus jooma- ja meelelahutuskoht,” ütleb üks projekti juhtidest Terje Tooming. “Püüame pakkuda rahvale ka ühe elitaarse muusikaprojekti.”

Varem pole Õllesummeri ajaloos taolist suurettevõtmist olnud. Orkestrile on seatud küll üksikuid rokilugusid, kuid ühe ansambli paremikku pole tõenäoliselt keegi siiani ette võtnud. “See on meiepoolne kompvek tallinlasele,” lubab Terje Tooming.


Ruja hittide kontsert algab pühapäeval, 8. juuli õhtul kell 9 laulukaare taha püstitatud suurel kontserdilaval. Esinemist saab jälgida ka kahelt suurelt videoekraanilt. Laval on koos sümfooniaorkestri, rokkgrupi ja solistidega 60 inimest.

Jassi Zahharov ja Tõnis Mägi laulavad Rujat

Idee vormida Eesti rokilegendi lood uude kuube tekkis Õllesummeri korraldajate peas mullu sügisel. Nad võtsid ühendust ansambli endiste pillimeestega, kelle silmad läksid mõttest särama. Vähemalt kolm nendest: Rein Rannap, Jaanus Nõgisto ja Igor Garðnek mängivad ka ise kontserdil pille. Vanad lood on seadnud orkestrile ja solistidele Tõnu Kõrvits.

“Kõik lood ja hitid on äratuntavad vanad head Ruja lood. Solistid laulavad neid vanade sõnadega, kuid iga solist esitab oma laulu erinevas stiilis,” seletab üks korraldajatest Aarne Saluraid. Orkestrit juhatab Erki Pehk, lauljate nimekiri algab ooperihääl Jassi Zahharovist ja jõuab räppar Henry Kõrvitsani.

Kindlasti esineb ka legendaarne Tõnis Mägi, kes võttis pakkumise esitada neid laule kõhklemata vastu. “Ruja on ikkagi Eesti rokkmuusika kullafond ja legend. Kõik olid nõus projektis osalema,” räägib Saluraid.

“Purjetasin küll mõnda aega merel, kuid nõu ja jõuga olen asja sees,” ütleb eksrujalane Jaanus Nõgisto õhinal. “Tulin kohe pakkumisega kaasa. See näitab, et ansambli laulud elavad nüüd iseseisvat elu.”

Taasühinemist ei tule iialgi

Ruja mehed soovisid, et kogu muusikalise osa seaks orkestrile Tõnu Kõrvits. Tema tehtud seaded on pillimeeste kinnitusel Eestis ühed paremad, välistavad odava populaarsuse ja kitði. Varem pole Ruja muusikat peale ansambli liikmete eriti keegi esitanud. “Kui, siis ainult parodeerides ja väikese naljavarjundiga,” lisab Nõgisto.

Mitte mingil juhul ei tasu aga 8. juuli õhtul oodata legendi taasühinemist. “Sellise otsuse tegime 1994. aastal Urmas Alenderi lahkumise järel,” kordab Nõgisto üle.

Pigem võrdleb mees kogu projekti sümfoonilise programmiga, mille aineseks on grupi muusika, laulud ja nende tähendused. Ise mängib ta kontserdil ühes loos akustilist kitarri. Rujalasi koos laval praktiliselt ei näe. Hilisema perioodi mees Toomas Rull mängib küll läbi õhtu trumme, teised esinevad erinevate lugude ajal.

Originaalne Ruja:

Eesti rokilegend ansambel Ruja tegutses septembrist 1971 juunini 1988. Erinevatel aegadel on ansamblist läbi käinud üle paarikümne muusiku. Tuntumatest on rujalased olnud Urmas Alender, Rein Rannap, Paul Mägi, Raul Sepper, Andrus Põldroo, Jaanus Nõgisto, Margus Kappel, Tiit Haagma, Priit Kuulberg, Andrus Vaht, Jaan Karp, Ivo Varts, Igor Garðnek, Indrek Patte, S.P. Gulliver, Siiri Sisask jt.

Helikandjad:

EP “Ruja”, 1980

LP “Ruja”, Tallinn, 1981

LP “Kivi veereb”, Tallinn, 1987

LP “Las jääda kõik”, (vene keeles), Tallinn 1989

CD “Must lind”, Tallinn, 1994

5 CDst koosnev antoloogia “Need ei vaata tagasi” ja videokassett “Rujavisioon”, Tallinn, 1999

Ruja laule leidub ka kogumikul “Eesti Pop”, Tallinna heliplaaditehase juubelialbumitel ja mujal.

Allar Viivik

SL Õhtuleht

LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta on 0 kommentaari
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Segase tulevikuga Vaeküla kool saab kaks aastat armuaega
Renoveerimisega tondilossiks muutunud koolihoone õppetööks ei sobi ning pole kindel, kas tulevikuski sobib. Seni tuleb hakkama saada sööklamaja korterites. (Foto: Ain Liiva)
Erivajadustega laste kool jätkab asenduspindadel, trahv maja sandistamise eest on 15 110 eurot.
Lühidalt
17. mai 2012 00:30
Diktaatorist prints armub New Yorgis
Eile esines diktaator Aladeen (Sacha Baron Cohen) nii kaameliga kui ka ilma Cannes’i filmifestivali avamisel.
„Diktaator” on film, mida ilmselt Saudi Araabias, Araabia Ühendemiraatides ja paljudes teistes naftariikides ei näidata.

Maardu linnavõim lasi omanikule teatamata heki üles kaevata
Linda Kongas ja tema poeg Jüri Kongas näitavad ajakirjanikule tehtud laastamistööd. (Foto: Siim Lõvi)
Maardu linnavalitsuse ametnike väitel takistas ilus hekk sademeveekraavi kaevamist.
Eesti ohverdused Bak uu-sõpruse nimel
Bakuu tänavatel on naftarahale järgnev luksus kõrvuti agulite ja Lasnamägedega, kontrastid on teravad. (Foto: Andres Putting)
Aserbaidžaani inimõigusi väga ei torgita, suhtluses Armeeniaga valitseb aga vaikus, sest Eesti sõbraks on despootlik Bakuu.
Eesti loodusliku mineraalvee turg meelitab ligi järjest enam tootjaid
Verska Mineraalvee OÜ villis ja müüs Värska vett mai alguseni looduslike mineraalidega vee nime all. (Foto: Marko Jakobi)
Eesti tootjad loodavad, et imporditud mineraalvee turuosa hakkab nüüd vähenema.
Karikatuurid

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-51%
8,- €
Adrenaliinirikas ja põnev paintballi mäng Adrenaliin.ee'lt -51%
Vaata
ATEROSAN kõrgkontsentreeritud Omega-3 rasvhapped – 61%


M-kindlustus
SMS laen