Rootslased tahavad Eesti suvilaid turistidele üürida
(3)“Ajendiks sai see, et oleme ise naisega kunagi suvilat lühemaks perioodiks otsinud ja väga raske oli midagi leida,” rääkis suvilavahendust kavandava firma Baltcott looja ja üks omanikke, Eestis elav rootslane Mikael Gerbjörn.
Tema sõnul on kohalikud maaklerid ja suvilaomanikud huvitatud suvila üürimisest pikemaks ajaks – üheks või kuni kolmeks kuuks. Kuid vähesed välisturistid soovivad ühes kohas veeta kauem kui kolm nädalat, enamik peatub siin nädal või kaks.
Hotellist odavam
“Suvila pakub privaatsust ning on hotellitoast odavam, kui tahad pikemaks ajaks jääda,” tõi Gerbjörn näite suvila eelistest hotelli ees. Tema sõnul ei ole probleemiks ka suvilate äärest äärde kõikuv kvaliteet. Paljud suvilad on Eestis sedavõrd halvas olukorras, et neid on välismaalastele raske pakkuda. Kui aga lähtuda õigest hinnast ning teavitada külalisi ees ootavast, siis ei ole see Gerbjörni sõnul probleem. Mõnele võib tema sõnul suisa meeldida, et suvilal on välikäimla ja elekter puudub.
Uue Maa üürimaakler Annika Leet suhtub suvila lühiajalisse üüriplaani vaoshoitult. “Eesti omanik on raske omanik,” tõdes ta.
Enamik omanikke üürib suvila lehekuulutuse kaudu ise üheks kuni kolmeks kuuks. Leeti sõnul võib osutada raskeks omanikule põhjendada, miks peaks ta hakkama suvilat üürima vahendaja kaudu ja lühemate perioodide kaupa. Samas tunnistas ta, et lühemaks perioodiks üürides saab omanik kõrgemat hinda küsida. See võib panna mõtlema.
Teiseks probleemiks on Leeti sõnul suvilate pakkumise vähesus. Kõigepealt tahavad paljud suvilaomanikud niigi lühikese suve ise oma suvilas veeta, kui see aga välja üüritakse, siis tehakse seda omal käel ilma vahendajata.
“Meie büroos oli eelmise suve jooksul vaid kolm suvilat pakkumises,” tõdes Leet.
Gerbjörni sõnul on nad arvestanud, et esimestel aastatel on käive väike ning suvilaomanike veenmiseks kulub aega. Samas on Baltcott seadnud üheks ees-märgiks juba tänavu sõlmida viis-kümmend suvilatehingut. Ger-björni kinnitusel ei juhtu midagi, kui nad seda plaani päris täis ei saa.
Järgmiseks probleemiks võib Leeti hinnangul kujuneda sobivate klientide puudus.
“Minu väliskliendid otsivad pigem korralikku suurt maja kaheks nädalaks kuni üheks kuuks,” märkis ta. “Välismaalase eesmärk on tema sõnul rohkem lõbutseda. Kui tullakse nädalaks, siis võetakse pigem korter vanalinnas. Näitena tõi ta ühe vanalinnas asuva õnnestunud korterelamu projekti, kus kortereid lühikesteks ajavahemikeks üürile antakse.
Negatiivne meelestatus
“Suvila suhtes ma nii positiivselt meelestatud ei ole,” lisas ta.
Samas märkis Leet, et võib olla ei ole seni välisturistidele ka piisavalt reklaami tehtud, aga vähese suvilapakkumise tõttu ei ole bürood sellest ka huvitatud. “Enamik suvilaid üüritakse ikka eestlastelt eestlastele,” lisas Leet.
Gerbjörni sõnul hakatakse ettevõtet esialgu internetis reklaamima. “Internetil on näiteks rootslaste ja sakslaste seas väga tähtis osa puhkuse planeerimisel,” ütles Gerbjörn. Tema andmetel alustab neist ligi 70 protsenti oma puhkuse planeerimist internetis surfates.
Suurem osa klientidest loodetakse leida Põhjamaadest, aga ollakse valmis ka inglaste ja sakslaste vastuvõtuks. Turistide peamiseks magnetiks peab Gerbjörn Eesti loodust ja ajalugu.
Leeti sõnul algavad Eesti suvilate kuuüürid kevadel-suvel umbes 3000 kroonist, heas korras suvila eest tuleb maksta 6000–8000 krooni kuus.
Baltcott on vastloodud suvilavahendusfirma, mis kuulub viiele välismaalasele, enamik neist on pärit Rootsist. Firma asutaja rootslane Mikael Gerbjörn on Eestis elanud ja turunduse ning interneti alal töötanud 1996. aastast. Suvilavahendusfirma mõte tekkis Gerbjörnile samalaadsetest Prantsusmaa ja Rootsi firmadest eeskuju võttes.
Vaata ka:
 |
  |
 |
