Puusse panen
Mõnna-mõnna! Krudisev bass ja vinguv kitarr. Rahutult trikitavad aeglased trummirütmid. Hingedekuuna rõhuvad keskmiselt viie-kuueminutilised kompositsioonid. Vokaali pole, sest pillidest piisab pinge hoidmiseks. Selline ongi Tallinn-Tartu doom-bluus-kantri-psühhedeeliatrio täisinstrumentaalne esikplaat, millel pole midagi liiga palju ega liiga vähe. Kuid pigem on see sektantlik lummus kui oopium massidele.

























