Punases peakapsas on rohkem C-vitamiini kui valges
Punase peakapsa lehed on punakas-või sinakasvioletse värvusega, juba vasttärganud tõusmed on sama värvi.
Punane peakapsas on rikas mineraalainete poolest, samuti on seal C-vitamiini rohkem kui valges peakapsas, rohkesti on seedimist soodustavaid ballastaineid.
Punast peakapsast võib kasutada värskelt ja hapendatult. Kapsa hapendamine on samasugune nagu valgel peakapsal. Hapendatud kapsast on hea valmistada värskeid salateid, lisan siia juurde lihtsa retsepti:
500 g hapendatud punast peakapsast
2 suuremat sibulat, hakkida peeneks
maitse järgi suhkrut
kõik ained segada ja lasta seista pool tundi.
Punase peakapsa kasvatamine ei erine valge peakapsa kasvatamisest. Kasvukoht peab olema hästi haritud, soovitatavalt raskema lõimisega ja huumuserikas liivsavimuld, mullareaktsioon nõrgalt happeline või neutraalne.
Punane peakapsas vajab kogu kasvuperioodil küllalt palju taimetoitaineid. Sügisel on soovitatav anda 4-6kg/m2 sõnnikut ja kevadel Kemira kompleksväetist (Cropcare 10-10-20) 80-90 gr/m2. Kasvukoht vajab sügavat harimist. Kasvukoha valikul eelista tuultele ja päikesele avatust.
Istuta mai jooksul
Kapsataimed istutatakse kasvukohale olenevalt sordist mai jooksul.
Kvaliteetsel istikul peab olema 4-5 pärislehte, soovitatavalt kassettitaim. Taimede istutustihedus oleneb sordist. Varajased 60x30-35 cm, keskvarajased 60x50 cm, hilised sordid 60x50-60 cm.
Istutamisel jälgi, et taim ei satuks liiga sügavale, ladvapung ei tohi jääda mulla alla. Muld vajuta taime ümber tihedalt kinni, pärast istutamist kasta taimi.
Sortidest soovitan sorti Autoro’ F1, see on hilisepoolne universaalne hübriidsort, sobib värskelt, töötlemiseks ja lühiajaliseks säilitamiseks.
