Plaatide kõrvetamine viib absurditeatrisse

Eesti fonogrammitootjate ühingu nõue, et kõik nn kõrvetatud kogumikud tuleb legaliseerida,tekitab absurdseid olukordi.

“Iga kord, kui vinüülplaati mängin, see kulub. Heli kvaliteet kannatab ja mõned vinüülid on nii pehmed, et juba paari mängimiskorraga on heli vahe tunda,” räägib Eesti klubides plaate keerutav DJ, kes ei soostu oma nime avaldama, sest “mine neid autorikaitse tonte tea”.

“Selleks et vinüüle mitte kulutada, võib lood CD-R-ile kõrvetada või siis uuemate aparaatidega mp3-sid mängida,” jätkab ta. DJ lisab, et on olemas võrdlemisi uued aparaadid, mis mängivad spetsiaalsete data-vinüülidega arvutist mp3-sid ja annavad peaaegu sajaprotsendilise “vinüülitunde”. “Aga kui ma tõmban vinüüli mp3-ks ja tahan seda peol mängida, on tegemist piraatlusega, vaatamata sellele, et olen juba albumi eest maksnud!” väljendab DJ oma mõistmatust. Piraatlusega olevat tegemist isegi siis, kui hoida klubis arvuti kõrval plaadikohvris originaalplaati, sest muusikapala formaadi muutmine vinüülplaadist mp3-ks on olnud ebaseaduslik.

Seadusvastane äritegevus

Eesti fonogrammitootjate ühingu tegevdirektor Elise Vasamäe kinnitab, et DJ näite puhul on tegu ebaseadusliku tegevusega. “Ta on ju maksnud vaid vinüülplaadi eest, aga kui ta selle arvutisse tõmbab ehk reprodutseerib, on see piraatlus,” selgitab Vasamäe. Kopeerimisõigus on üks fonogrammitootjate tähtsamaid õigusi, lisab ta.

Et anda reprodutseerimisele seaduslik käik, tuleks sõlmida Eesti fonogrammitootjate ühinguga vastav leping ja maksta tasu. “Tariifid ja tingimused on meil kodulehel üleval,” ütleb Vasamäe. Tegevdirektor ei leia, et DJ tegevust saaks õigustada sellega, et plaadikeerutaja on endale küll originaalvinüülplaadi soetanud, aga ei taha seda pidevalt kulutada.

“Tekib küsimus, miks ta üldse selle vinüüli ostab, kui ta seda niikuinii mängida ei taha?” on Vasamäe hämmastunud. Ta lisab, et loomulikult teevad fonogrammitootjad ka erandeid, näiteks juhul, kui isik kasutab reprodutseeritut isiklikuks otstarbeks või kui reprodutseeritu avalik esitamine toimub üldsuse huvides. “DJ näite puhul on tegemist aga äritegevusega ja see erandite alla ei kuulu.”

Kõrvetatud plaatide legaliseerimine

Kuidas on õige

Fonogrammitootjad õpetavad

••  Avalikuks esituseks kasutatavate endakoostatud muusikakogumike näol on tegemist piraatkoopiatega.

••  Alates eelmisest aastast on aga kõigil võimalik tulla oma lugude nimekirjaga EFÜ kontorisse ja saada endale meelepärase kogumiku koostamiseks autorite ning fonogrammitootjate luba.

••  Tasu sellise kogumiku koostamise eest arvestatakse kopeeritavate lugude kestuse, s.t minutite alusel. Minutitasu sõltub sellest, kas lugude nimekiri esitatakse elektrooniliselt või paberkandjal (viimane variant on kallim, sest siis peab keegi nimekirja arvutisse lööma). Lisaks on võimalik muuta juba kõrvetatud CD-R-id erihinnaga legaalseks.

••  Legaliseerimise mõte on teha soovitud muusika kergesti kättesaadavaks ning kaotada hirm piraatlusega tegelemise pärast.

•• Allikas: www.efy.ee

Paar absurdset näidet elust

•• Tudeng teeb enda tarbeks (ekstreemspordi)filmi, mille taustaks kasutab eri muusikapalu. Kui taustalugude eest mitte maksta ja film internetti (sõpradele vaatamiseks) üles riputada, on tegemist seadusvastase tegevusega.

•• Tasuda tuleb Eesti autorite ühingule, Eesti esitajate liidule ja Eesti fonogrammitootjate ühingule, sest puudub ühine organisatsioon, kellele maksta ning kes jagaks raha ise autorite, esitajate ja fonogrammitootjate vahel.