27.11.2012, 04:30

Õrn ja kaunis alpikann

Alpikanni (Cyclamen) perekond on 22-liigiline ja kuulub nurmenukuliste (Primulaceae) sugukonda. Tema lähimad sugulased on nõmmkann, dionüüsia, jumalatelill, ussilill jt.

Urmas Laansoo, Tallinna Botaanikaaed

Haliose sordirühma alpikannid

FOTO: Foto: Vallo Kruuser

2575-liigilises nurmenukuliste sugukonnas on alpikann ainus mugulaga taim. Omapärane on ka see, et erinevalt lähisugulastest on alpikannil vaid üks iduleht.

Looduslikult kasvavad alpikannid Euroopas Vahemere maadest kuni Iraanini ja Somaalia kirdeosas. Alpikann on väga pikaealine taim ja võib looduses elada kuni saja aasta vanuseks.

Kõik alpikannid on mitmeaastased taimed, aga sellest hoolimata kasvatatakse neid sageli üheaastasena ja visatakse pärast õitsemist minema. Ainuüksi Euroopas kasvatatakse igal aastal 200 miljonit alpikannitaime.

Alpikannide lehed on igihaljad ja aasta läbi rohelised. Sademetevaesel ajal need kuivavad ja taimekasvuks ebasoodsal ajal elab alpikann maasisese mugulana. Tema lehed on sageli mustrilised, laikude või heledama servaga. Selle põhjuseks on klorofülli puudumine või teiste rakumahlas lahustunud roosade, punaste või siniste värvainete antotsüaanide esinemine.

Kommenteeri Loe kommentaare