Õpetajate elu uurinud režissööri üllatas nende suur koormus
Võidufilm kuulub ETV dokumentaalfilmide sarja "Eesti lood" ning see portreteerib Maidla Põhikooli noort õpetajat Helene Urvast.
Liis Nimik on õppinud Kuressaare Gümnaasiumis ning Tallinna Tehnikaülikoolis. Balti Filmi- ja meediakooli filmisuuna lõpetamine seisab ees 2011 aasta jaanuaris.
Kuidas Kiisa auhinnale kandideerimine toimus?
Info sellise stipendiumi kohta tuli kooli meilinglisti. Kuna mu film sobis stipendiumi tingimustega (film pidi olema seotud Ida-Virumaaga), saatsin oma avalduse teele.
Räägi paari sõnaga filmist, kas Sul oli eelnevalt olemas ka stsenaarium ja kuidas see töö käigus muutus? Kuidas õpetaja leidsid ja miks just see teema?
Ideekavand ja stsenaarium olid muidugi olemas, kuid vaatleva dokumentaalfilmi puhul teeb elu alati omad korrektiivid. Idee noort alustavat õpetajat portreteerida oli mul juba tükk aega. Peategelase otsingud osutusid aga palju keerulisemaks, kui oskasin arvata. Olin juba valmis käega lööma, kuni mu hea sõbranna mind Helenega kokku viis. Algne mõte oli kõrvalliinina portreteerida ka seda väikest ühiskonda - Maidlat - kuhu Helene elama asus. Hiljem sai selgeks, et see film on määratud rääkima sellest, mis toimub klassiruumis. Film räägib õpetajaks kasvamisest, tahtsin näha, kust tulevad need inimesed, kes meid elu jooksul niivõrd palju mõjutavad. Kõik teavad, et õpetajatöö on raske, aga miks ta raske on?
Kas miski üllatas sind selle filmi tegemise käigus ja mis see oli?
Üllatas õpetajate koormus. Esimese aasta õpetaja, kellel ei ole eelnevatest aastatest ei kogemusi ega materjale, kulutab tundide ettevalmistamiseks määratult palju aega. Helene õpetas viit erinevat klassi ja nelja erinevat ainet ning pidi tihtipeale tundide ettevalmistamiseks aega näpistama une arvelt.
Teine asi, mis üllatas, või õigemini, mida mõistan nüüd paremini, on see, kui paindlik ja järjepidev peab üks õpetaja olema. Klassiruumis kehtivate reeglite paigastkangutamine on õpilaste igapäevane tegevus. Õpetaja roll on leida see tasakaal, millal võib üleastumisi lubada ja millal mitte. Tundub, et selles tasakaalus on mingi võti - inimlikkuse ja kasvatuslikkuse õige vahekorra leidmine.
Ida-Virumaa teema filmis, kas see tuli juhuslikult?
Ida-Virumaale viis mind selle filmi peategelane Helene, kes valis mitme kooli vahel aga lõpuks otsustas Maidla Põhikooli kasuks. Vastupidiselt oma eelarvamustele Ida-Virumaast leidsin sealt eest maalilise Maidla küla, ilusa mõisakooli ja väga lahked inimesed.
Mis nüüd edasi teed? Mida on plaanis teha stipendiumirahadega ja kas juba on ka järgmised rauad tules?
Stipendiumi investeerin haridusse, tahaks magistriõppes dokumentalistikat edasi õppida. Tunnen, et ma ei ole veel valmis, tahaksin ennast harida ja väiksemaid katsetusi teha, enne kui uue suure projekti kallale asun. Hea kolleeg rezissöör Martti Helde arendab täispikka dokumentaalfilmi 1941. aasta küüditamisest, selle juures olen kaasstsenarist.
**
Kaljo Kiisa noore filmitegija stipendiumi algatajad on AS Viru Keemia Grupp, Jõhvi kontserdimaja, kino Amade¬us, Jõhvi vallavalitsus ja AS Tallinnfilm. Stipendium algatajad soovivad hoida Ida-Virumaalt pärit filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisa (1925 - 2007) ja kino Amadeuse ristiisa mälestust. Stipendiumi eesmärgiks on toetada noori filmitegijaid, kes on kasutanud oma loomingus Ida-Virumaad. Stipendiumi suurus on 40 000 krooni ning endale sobival ajal 40-tundi tasuta kinosaali Amadeus kasutust ja läbilõiget Eesti filmi pärandist (Tallinnfilm).
Liis Nimikule võidu toonud filmi saab vaadata kolmapäeval, 8. detsembril ETV kanalil.
