Nõuded lemmikloomaga reisimisel

Lemmikloomaga reisimisest rääkides tuleb passide, vaktsiinide ja lennufirmade nõuete asemel alustada looma mugavusest. Aga loodetavasti peavad seda muust olulisemaks kõik loomaomanikud ja sellest meeldetuletusest hakatuseks piisab.

Euroopa Liidu liikmena aktsepteeritakse meie loomi liidu sees nii nagu teistegi liikmete omi. Reisima minnes on looma mugavuse kõrval olulised kolm asja: mikrokiip või tätoveering looma identifitseerimiseks, vaktsineerimine marutaudi vastu ning lemmiklooma pass, kus vaktsineerimised kirjas. Seda küll ainult kassidel, koertel ja valgetuhkrutel.

Mikrokiip pole Eestis loomadel veel kohustuslik, kuid 1. augustist peavad kõik sündivad kutsikad selle saama. Kuni 2011. aastani aktsepteerib suurem osa Euroopa riikidest veel kiibi asemel ka tätoveeringut. Erandid on Iirimaa, Malta ja Suurbritannia, kus nõutakse kiipi juba praegu.

Lemmiklooma pass on reisidokument, nagu inimeste passki, ning see peab vastama Euroopa Komisjoni esitatud nõuetele – st on kõikides liikmesriikides ühtne. Sinna on kantud kõik loomale tehtud vaktsineerimised, parasiiditõrjed jmt ning piiriületusel on pass nende toimingute tegemise tõestuseks. Loomulikult on tark tegu kõik toimingud pisikesest peale kohe passi kanda. Lemmiklooma passe trükib loomaarstide ühing ja neid saab veterinaarkliinikutest.

Kasside, koerte ja tuhkrute vaktsineerimist marutaudi vastu nõutakse samuti kõikjal. Näiteks Eesti piiril kontrollitakse, et vaktsineerimine oleks tehtud vähemalt 21 päeva enne riiki saabumist. Nõue ei kehti noorematele kui kolmekuulistele loomadele. Neil peab olema kaasas pass nagu teistelgi, kuid vaktsiini asemel piisab, kui nad on viibinud oma sünnikohas sünnist saati, puutumata kokku metsloomadega, või siis reisivad koos oma emaga, kellest nad ikka veel sõltuvad.

Maltasse, Suurbritanniasse, Rootsi või Iirimaale reisides tuleb lisaks vaktsineerimisele enne reisi määrata antikehade tiiter, sest need riigid on tunnistatud marutaudivabadeks. Määramise peab tegema selleks tunnustatud labor – Eestis on selleks Veterinaar- ja Toidulaboratoorium. Lisaks tiitrimääramisele tuleb loomale teha kirbu- ja paelussitõrje, viimane nõue kehtib näiteks Soomes.

Teised lemmikloomad – vastav Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus mõistab nende all lisaks nimetatud kolmele selgrootuid, troopilisi dekoratiivkalu, kahepaikseid, roomajaid, linde, närilisi ja küülikuid. Maksu- ja tolliameti tollikontrolli osakonna peaspetsialist Elika Brosmani sõnul neile loomadele erilisi nõudmisi pole, kuid enne reisi tasub võtta veterinaarilt sertifikaat tõendamaks, et loom on terve. Eraldi teema on väga haruldased loomad – nendega liikumiseks, ka liidu siseselt, on vaja keskkonnaministri luba. Brosman nendib aga, et ega nendega eriti reisitagi – pigem tuuakse mujalt riigist endale lemmikuks.

Igal juhul tasub enne reisi välja uurida kõik sihtkohamaade nõuded lemmikloomadega piiriületamiseks. See info on tavaliselt üleval riigi tolliasutuse internetileheküljel. Näiteks Rootsis on ka EL-i liikmena jäänud kehtima mõned varasemad nõuded ning kui need lisatingimused pole täidetud, saadetakse loom piirilt tagasi lähteriiki, pannakse karantiini või hukatakse. Ja seda omaniku kulul.

Paljud hotellid ei luba loomi

Peamine põhjus loomaga reisida on ilmselt tõuloomade näitused, ehkki juhtub ka seda, et puhkusereisile sõitev perekond võtab koera võõrale maale kaasa.

Loomaga reisimine on nagu lapsegagi – oma plaanides tuleb arvestada rohkemate peatustega, hotell tuleb valida selle järgi, kas seal on lemmikloomad lubatud või mitte jne.

Oma koeraga Riias ja Helsingis näitustel käinud tallinlane Kristiina ütleb samuti, et autoga reisides peab vaatama, et sõitmine oleks koerale (ja autole) ohutu. Selleks on olemas turvavõred, puurid ja spetsiaalsed koertele mõeldud turvavööd. “Muidugi oleks hea, kui ka auto oleks koera jaoks sobiv,” nendib Kristiina.

“Koera käitumisega tuleb ka muidugi arvestada,” jätkab Kristiina, kes teab, et oma looma võib ta rahulikult mõneks ajaks autosse jätta. “Samas tean koeri, kes on hävitanud nii omaniku auto kui ka hotellitoa sisustuse.”

Näitusereise korraldav firma Miliam reisid soovitab lisaks peremehe tervisekindlustusele teha üldkindlustus ka koerale.

“Oluline on, et see oleks kehtiv välismaal ja sisaldaks ka kolmandatele isikutele tekitatud kahju hüvitamist.

Vajalik info loomadega reisimiseks

Kasulikke linke:

•• Riikide tolliinfo reisijatele: www.emta.ee/?id=757

•• Lemmikloomapassidest ja lemmikuga reisimisest: www.vet.agri.ee/?op=body&id=77

•• Näitusereisid: www.miliam.ee

•• Lemmikloomade toomine EL välisest riigist: www.agri.ee/index.php/16171

•• Lemmikloomade reisitingimused ja -hinnad laevades-lennukites on tavaliselt ära toodud firmade kodulehekülgedel reisija meelespea all.