Netipoodide pettused sagenevad

“23. augustil tellisin ja 24. sain juba arve,” ütles ohver. “26. augustil tegin ülekande ja jäin ootama, aga muutusin varsti kannatamatuks ja 1. septembril helistasin, et lihtsalt küsida, mis värk on.”

Oma üllatuseks avastas Helen, et arvel toodud telefoninumbrile keegi ei vasta. Seepeale otsustas ta e-kirja saata. “Vastust ma ei saanud,” ütles ta. Vahepeal proovis ta korduvalt helistada, kuid asjatult.

8. septembril kirjutas Helen juba kurja kirja, lisades juurde, et netipoe selline käitumine tekitab kahtlusi ning ta annab asja politseisse. Veidi aja pärast anti poest teada, et nad paluvad vabandust ning kaup saabub 22.–23. septembril.

“Ootasin selle aja ära, aga ei midagi,” kurtis Helen. Jälle keegi tema kõnedele ja e-kirjadele ei vastanud. “Kui te ei suuda minu tellimust täita, kandke arvesumma mulle tagasi,” teatas ta netipoele, kuid vastust ei tulnud ja raha ka ei tulnud. Koos kojutoomise tasuga oli tema arve ligi kaks tuhat krooni, mida ta siiani näinud ei ole.

Poed haihtuvad

Sel aastal on tarbijakaitsele internetikaubanduse kohta esitatud 18 avaldust. Eespool mainitud mööblikeskuse peale on menetluses viis kaebust, kuid kuna menetlus alles kestab, siis tarbijakaitse neid lähemalt ei kommenteeri.

Kõige probleemsemad ongi juhtumid, kus tarbija tasutud tellimust ei täideta ning ettevõttega ei ole võimalik ühendust võtta. Reeglina saavad tarbijakaitseameti sekkumisel tarbijad oma raha tagasi.

Tarbijakaitse ametnike teatel esineb Eestis tihti juhtumeid, kus tarbija ei saa tellitud kaupa kätte, kaupleja tunnistab oma viga, kuid ei tagasta tarbijale kauba eest tasutud raha.

Sel juhul alustatakse kaupleja suhtes väärteomenetlust. Võlaõigusseadus näeb ette, et juhul, kui kauplejal ei ole võimalik tarbija tellimust täita, peab ta sellest tarbijat teavitama ja tagastama kauba eest tasutud summa viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Väärteomenetlusega saab internetimüügi puhul kauplejale määrata rahalise karistuse kuni 40 000 krooni ulatuses võlaõigusseaduses ja tarbijakaitseseaduses sätestatu eiramise eest.

Teine tüüpiline probleem netikaubanduses on kauba hilinemine. Tallinlane Merike ei ole lapsele netist tellitud spordijalatseid veel kätte saanud, kuigi tähtaeg oli juba eelmisel nädalal. Tema sõnul teatati alguses, kui kaugel tellitud kaubaga parajasti ollakse, kuid vahepeal tekkis nagu must auk ning mingeid teateid kelleltki ei tulnud. Lõpuks anti teada, et kuskil on tekkinud kummalised lisatasud ning ta peab seitse dollarit juurde maksma.

Kus on politsei?

Politsei näib petturite vastu jõuetu olevat. Petta saanud Helen läks esmaspäeval politseisse ning kurtis, et on vist pettuse ohvriks langenud. Politsei suunas ohvri edasi tarbijakaitsesse. Veidikese nokitsemise järel sai politseinik ühendust ühe sama poe ohvriks langenuga, kes rääkis täpselt sama juttu mida Helengi. Teise ohvri sõnul olla tarbijakaitse poeomaniku välja kutsunud, kuid midagi ei ole juhtunud. Mees annab lubadusi ja sellega asi piirdub.

Mööblikeskuse telefon ei vasta ka Eesti Päevalehe reporterile. E-posti teel esitatud küsimuste peale teatatakse suhteliselt rahulikult: “Jah, on tekkinud mõningaid probleeme, kuid oleme sellest teadlikud ja antud juhtumite lahendamisega tegeletakse.