Mis on lämmastikravi?
Krüoteraapiat võib teha paikselt (näiteks näole) või üldiselt. Viimase näiteks on reumaatiliste haiguste ravis kasutatavad nn külmakambrid. Paikset krüoteraapiat tehakse Eestis tavaliselt vedela lämmastikuga. Vedelas olekus on lämmastiku temperatuur miinus 196? C ning selle nahale kandes aistitakse nii külmatunnet kui kerget torkimist – kipitust.
Lämmastikravi on kindlasti paljudele tuntud dermatoloogiast, kus seda on kasutatud pikka aega eelkõige viirusliku tekkega nahahaiguste (nt papilloomid, soolatüükad) ravis. Kuna dermatoloogias kasutatakse aina rohkem ka lasereid, siis on lämmastiku osa vähenemas. Patsiendile on lämmastikravi eelisteks võrreldes laserraviga muidugi tunduvalt soodsam hind ja kergem kättesaadavus.
Veel kümme aastat tagasi oli vedel lämmastik olulisel kohal ka iluprotseduurides. Lämmastikravi on kasutatud rasuse ja segatüüpi naha puhul, põletikuliste vistrike raviks, aga ka värskete ja vanemate armide puhul.
Lämmastikravi kogu näole optimaalses hulgas – s.o kord nädalas, kokku 4–5 korda – on ka praeguste seisukohtade järgi põhjendatud, kuid liigsage krüoteraapia võib põhjustada nii pigmendilaikude kui kuperoosa teket. Samuti peetakse krüoteraapia tüsistuseks hilisemat näo punakaks muutumist külmade ja tuuliste ilmadega.
Plastikakirurgid on lämmastikravi suhtes eri arvamusel. Kindlasti leidub nii neid arste kui ka patsiente, kellel on lämmastikravist positiivne kogemus. Ometi on selles valdkonnas lämmastikravi populaarsus kahanemas. Uusimate vahenditena armide ravis on kasutusele võetud silikoonkreemid ja -plaastrid.
Osa plastikakirurge on seisukohal, et vedel lämmastik armide ravis on hoopiski negatiivse toimega. Paljud uuringud on tõestanud, et lämmastik oma madala temperatuuriga tekitab nahas külmakahjustuse, eelkõige kahjustuvad dermises asuvad kapillaarsed veresooned ja sidekoelised kiud (kollageen ja elastiin), nahk muutub seetõttu hapraks ja rabedaks ning hilisemad kirurgilised korrektsioonid antud piirkonnas on raskesti sooritatavad ja jäävad esteetiliselt halvema tulemusega. Kindlasti tasuks seda arvestada neil juhtudel, kui võetakse ette suuri kirurgilisi korrektsioone, kus armi välimus pole primaarse tähtsusega. Poole aasta kuni aasta jooksul vaadatakse paranenud haav üle ning vajadusel korrigeeritakse armi uuesti – siis on naha hea kvaliteet just see, mis tagab ilusa tulemuse. Ka plastikakirurgilises armide järelravis kasutatakse aina rohkem lasereid.
