Milline on ohvitseri teenistuskäik?

Kaitseväe Ühendatud Õppe-asutustes (KVÜÕA) antav kõrgharidus on rakendusliku suunaga, kuid ühtaegu väga mitmekülgne. Õppetöösse on kaasatud Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli ja teiste Eesti ülikoolide õppejõud. Õppeaeg KVÜÕA kõrgema sõjakooli põhikursusel kestab kolm aastat ning on samal ajal ka ohvitseriväljaõppe esimene etapp. Kursuse lõpetajad omandavad rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme.

Lisaks spetsialiseeruvad nad spetsiifilistele sõjaväelistele õppesuundadele, nagu jalaväe-, logistika-, side-, pioneeri-, suurtükiväe- ja õhu-tõrjesuund.

KVÜÕA-s omandatav sõjaväelise kõrghariduse esimene aste võimaldab täita rühma- ja kompanii/patareiülema ülesandeid (vastavalt väe- ja relvaliigi spetsiifikale) nii rahu- kui ka sõjaajal.

Pärast KVÜÕA põhikursuse lõpetamist suunatakse nooremleitnant väljaõppekeskusse. Seal alustab ta rühmaülema või instruktori ametikohal ning töötab keskmiselt kolm aastat. Nende ametikohtade otsene ülesanne on koolitada reservüksusi ning tagada ohvitserile väljaõppe teostamise ja rühma juhtimise kogemus.

Nooremleitnant ülendatakse pärast auastmevanuse (kolm aastat) täitumist leitnandiks (n + 3 a) ning ta jätkab teenistust kompaniiülema abi või instruktori ametikohal. Võimaluse korral osaleb ta välismissioonil rühmaülemana ning saab täienduskoolitust. Pärast leitnandi auastme saamist on ohvitseril või-malik kandideerida KVÜÕA kesk-astmekursusele, mis on sõjalise hariduse teine aste ning ühtlasi magistriõpe.

Süvendatud erialaõpe

Kaheaastases magistriõppes toimub omandatud üld- ning erialateadmiste ja -oskuste süvendamine ning kitsam erialaõpe. Magistriõpe võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud erialal ning saada ettevalmistus teenistuseks jalaväepataljoni ja jalaväebrigaadi staabis, sõja-aja pataljoniülema ametikohal või nendega võrdsetel ametikohtadel. Õppekava võimaldab jätkata õpinguid varem omandatud jalaväe-, side-, pioneeri-, õhutõrje-, suurtüki-väe- või logistikaerialal ning saada vastava väeliigi staabiohvitseri ettevalmistus.

Pärast leitnandi auastmevanuse (kolm aastat) täitumist ülendatakse leitnant kapteniks (n + 6 a) ning ta jätkab omandatud teadmiste rakendamist väeosa kompaniiülema, staabiohvitseri või vaneminstruktori ametikohal. Võimaluse korral osaleb ta välismissioonil ning saab töö-alast täienduskoolitust.

Pärast keskastmekursuse lõpetamist, kapteni auastmevanuse (neli aastat) täitumist ja vastava vaba ametikoha olemasolul ülendatakse kapten majoriks (n + 10 a) ning ta jätkab teenistust väeosa staabiülemana või väeliigi/ühendstaabi ametikohtadel keskmiselt neli aastat.

Ohvitserid, kellel on perspektiivi tõusta kõrgemaks ohvitseriks, läbivad üheaastase ühendstaabi- ja kindralstaabikursuse, mis on ühtlasi ohvitserihariduse kolmas aste. Kursuse eesmärk on valmistada ette ohvitsere kõrgematele juhtivatele ametikohtadele.

Vaba kolonelleitnandi ametikoha olemasolu korral võib majori määrata kolonelleitnandi ametikohale ja auastmevanuse (neli aastat) täitumisel ülendatakse major kolonelleitnandiks (n + 14 a). Kolonelleitnandikohad on väeosaülemate ja väeliigi osakonnaülemate ning KJPS-i jaoskonnaülemate ametikohad.

Kolonelleitnandi auastmevanuse (neli aastat) täitumisel ja vaba kolonelikoha olemasolu korral ülendatakse kolonelleitnant koloneliks

(n + 18 a) ning ta jätkab tööd ühend-staabi osakonnaülemana või teistel kõrgematel juhtivatel ametikohtadel.

Kolonelist edasi ei sõltu järgnev auaste senises auastmes oldud ajast.