Meedia käitus üleeilse tragöödia infoga hästi

“Kuna ma ise olin sel päeval Soomes, olin tele- ja raadiojaamadest eemal. Jälgisin internetist Eesti Päevalehte, Postimeest, Õhtulehte ja Delfit ning tundus, et üle hulga aja saadi asjaga päris hästi hakkama,” kiitis õppejõud Kaja Saksakulm Tampere meie meediat.

Ta ei osanud välja tuua midagi, mis oleks läinud vastuollu kriisikommunikatsiooni reeglitega. “Selles hullus olukorras on see hea. Tuleb arvestada, et stress on suur ja emotsioone palju. Kuid mina Eestist väljas olnuna sain piisavalt infot, mul oli tunne, et tean ja olen asjadega kursis,” kiitis õppejõud uudistetoimetusi.

Regulaarselt edastas oma koduleheküljel kõigile kättesaadavalt pressiteateid ka siseministeerium, BNS-i uudiseid vahendasid raadiojaamad igas uudistesaates ning sõltuvalt raadiojaamast ka uudiste vahel. Telejaamadest tegid erisaateid nii ETV kui ka TV3.

Kriisinõustaja Tiina Naarits põhjendab inimeste infonälga taolise õnnetuse puhul hirmuga. “Kõik, mis on tundmatu, tekitab hirmu. Sellised õnnetusjuhtumid, mille tõenäosus on väga väike, tõstavad hirmu osakaalu ning hirm taltub ainult siis, kui saame informatsiooni, sest see annab kontrollitunnet,” rääkis Naarits ja tõi näite autoõnnetustest, mis avalikkuses nii suurt infonälga ei tekita, kuna neid juhtub sagedamini ja nad on üks elu osa, erinevalt lennuõnnetustest.

Ajakirjanikud olid vaoshoitud

Õnnetusepäeval Copterline’i terminalis nõustajana töötanud Naarits meenutab, et ajakirjanikud käitusid sel päeval ja teemal hästi: meedia oli info hankimisel tema sõnul nii vaoshoitud ja väljapeetud kui võimalik. “Muidugi tahtsid nad palju infot, ja kõige raskemas seisus oli Tõnis Lepp. Temalt küsiti palju, aga kindlat infot oli väga vähe. See oli väga hea, et ta ei andnud arvamusi info asemel, vaid piirdus ainult sellega, mis oli kindel.”

Üheks oluliseks käiguks kriisikommunikatsioonis nimetavad nii õppejõud kui ka psühholoog pidevat teavitamist: ka siis, kui midagi uut pole parasjagu öelda, tuleb inimestega kontaktis püsida. “Kui on kontrollimatu tunne, peab lugeja saama mõne aja tagant sõnumeid. See ei pea olema uus info, vaid signaal. Et inimene teaks, et temaga suheldakse. See rahustab lugejat,” põhjendab psühholoog.

Seda, et vahepeal tuli valehäire, nagu oleks kopter juba pinnale tõstetud, ei pea Tampere suureks süüks, vaid pigem väikeseks apsuks – eriolukorras juhtub, et tuleb erinevat informatsiooni, mis kõik ei vasta tõele. “Pigem hindan positiivselt – nad püüdsid anda võimalikult palju informatsiooni ja see on väga hea,” sõnas Tampere.