Maailma maitsvaim jõuluroog – kartulivorst

 Jõulud on ainukesed pühad, kus minu Kaius elav ämm Luule Viiron võtab ette kartulivorstiteo – see toit on mitmel pool Raplamaal ajast aega pidulauale kuulunud. Kuldpruun ja krõbe kartulivorst on roog, mis mahub kõhtu ka siis, kui seal ees ootavad juba sült, kartulid, sealiha ja hapukapsas.

Ent enne kui vorstid kuumalt lauale jõuavad, mässab Luule koos abilistega vorstivalmistamisega lausa terve päeva.

Selleks, et vorsti üldse teha saaks, on kõige tähtsam muretseda seasoolikaid.

Töömahukas on juba kokkamise esimene etapp – soolikapuhastus. Sooled harutatakse lahti, lõigatakse ära rasv, tõmmatakse pahempidi, pestakse, hõõrutakse soolaga ja pannakse likku.

Järgmisena tuleb ette võtta kartulikoorimine, ja vorsti jaoks kulub neid tervelt poolteist ämbrit. Kartulid hakitakse kapsarauga peeneks. Maitsestamiseks kulub kolm peenestatud küüslauku.

Et ka kartulivorsti ei tehta ilma lihata, segatakse kartulitükkide hulka veel sibulaga praetud pekikuubikuid ning maitse järgi soola ja pipart.

Nüüd on vorstisegu valmis; mõnel pool lisatakse sellele ka köömneid või vorstirohtu.

Segu topitakse sooltesse lehtri ja puidust pulga abil. Kindlasti peab aga silmas pidama, et vorste väga tihedalt täis ei topitaks – muidu lähevad need keedes lihtsalt lõhki. Soolikaotsi pole kinni siduda vajagi, sest kuumaga tõmbuvad otsad ise koomale. Täistopitud vorste keedetakse tasasel tulel umbes 20 minutit, jämedatest sooltest tehtud vorste mõnevõrra kauem.

Viimase jume ja viimistluse saavad vorstid praeahjus. Seejärel on paras kuldpruuniks värvunud kartulivorstid lauale kanda, kus kõik juba, kahvlid peos, igatsusega ootavad.

Kartulivorsti tegemiseks läheb vaja:

•• ühe sea peeneid sooli

•• poolteist ämbrit kooritud kartuleid

•• 3 suurt sibulat

•• 3 küüslauku

•• üks kilo pekist sealiha

•• soola, pipart.