Linnamäe sead kuulavad lõokest ja mängivad palli
Läänemaal Oru vallas Linnamäel elavad õnnelikud notsud on muutunud turismiobjektiks. Sigalas peab huvilistele giidiametit endine buldooserijuht ja saekaatrimeest Jaan Iljuškin, kes praegu peab talitajana hea seisma, et kärsalistel oleks mõnus olla. Jaani sõnul ei tohi notsule jalaga virutada ega kõval häälel kärkida, vaid nendega tuleb rahuliku häälega sõbralikult suhelda.
Kuuma ilmaga töötab vesijahutus
Kuigi Linnamäe Peekoni kuus omanikku otsustasid ettevõtte müüa Soome Atriale kuuluvale Valga lihatööstusele, on üks laut juba seitsmendat aastat tuntud Jalukse heaolusigalana. Heaolusigala idee autor on Viktor Vilks, kes kunagise sigala suuromanikuna on nüüdseks aktiivsest tööelust kõrvale tõmbunud.
Heaolusigala algusaastail oli laudas vaid kaheksa ruumi, nüüd on kambreid 16. Lauda uks viib kitsasse koridori, kust avanevad piiluaknaga uksed ruumidesse, kus eri vanuses sead lõunauinakut teevad. Kui tavalises sigalas on ühe looma jaoks arvestatud pool ruutmeetrit, siis siin on ruumi kaks korda rohkem.
Ühte ruumi mahub külg-külje kõrval pikutama ligi 20 siga, kes kuulatavad iga koridorist kostvat krõbinat. Oma talitaja tunnevad sead ära, kuid võõraid pelgavad. Heaolusigalas sirguvad põrsastest kolme ja poole kuuga 110 kilo kaaluvad sead, kelle maine teekond lõpeb Valga lihakombinaadis, sest uus omanik otsustas sulgeda siinse tapamaja, kus õnnelikel sigadel oli ka õnnelik lõpp. Nüüd ongi Jaan murelik, sest tema õnnelikel sigadel võivad pikal teekonnal hoopiski kurvad mõtted pähe tulla ja vaevalt neid tapamajaski keegi hellitab.
Aga see vahepealne aeg heaolusigalas peaks kärssninad küll õnnelikuks tegema. Igas kambrikeses on pall, mida aetakse vahel üsna usinasti taga ning hambasügamiskett ja külma peletamiseks soojenduslamp. Magamistoa kõrval asub söögituba ning veranda. Kuhu võib minna millal tahad. Ja kui verandal tõuseb temperatuur üle 22 kraadi, hakkab automaatselt tööle veeprits, mis kuuma õhu maha jahutab.
Uudishimulikele notsudele meeldib suhelda
Kuigi süüa annab automaat, vaatab talitaja Jaan kaks korda päevas loomad üle. Pikalt läheb aega õues kasvava 76 sea juures. Siin on tal ka üks lemmik, halli karva notsu. Kui Jaan aeda astub, jooksevad rõngassabad sügamise ootuses tema juurde nagu koerad, kes ootavad silitamist.
Jaan pajatab loo seast, kes tahtis, et talitaja tema kärssa keeraks. Enne mööda ei lasknud, kui sai oma tahtmise. Kui kätte jõudis aeg siga Valga poole teele saata, ajas notsu end auto kärus tagajalgele nagu Rakvere lihakombinaadi reklaamklipis. “Pisarad tulid silma, eks nad saavad ju omaseks,” tunnistab Jaan.
Üheksa voldine elektrikarjus ei lase sigu ula peale ja kui mõni uudishimulik notsu panebki kärsa vastu traati, kostub ehmunud kiljatus. Et päike roosale nahale liiga ei teeks ja ka vihma ning tuule eest oleks varju, selleks on aedikus lisaks veekünale ja söödale ka väike majake. Kui söögi pärast väike võimuvõitlus maha peetud ja janu kustutatud, võib jälle maad tuhnima minna. Ja seda kõike lõokeselaulu saatel. Mida võiks veel ühel seal vaja minna, et õnnelik olla.
Mahepõllumajanduslik seakasvatus
**Mahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamise eeltingimus on mahepõllumajandusliku taimekasvatuse viljelemine või sellega samaaegne alustamine.
**Sigade pidamise täpsed nõuded on sätestatud määrusega “Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuded”.
**Kui ettevõttes alustatakse mahepõllumajanduslikku seakasvatust üheaegselt mahepõllumajandusliku taimekasvatusega, siis saab sealiha mahesaadusena müüa kahe aasta pärast.
**Kui üleminekut maheseakasvatusele alustatakse ettevõttes, kus taimekasvatus on üleminekuaja läbinud, tuleb sigu enne mahelihaks realiseerimist pidada mahepõllumajanduse nõuete kohaselt vähemalt kuus kuud.
**Maheliha töötlemise ja turustamise korraldamiseks loodi 2003. aastal Eesti Mahelihaühistu.
**2003. aasta suvel tunnustati mahenõuetele vastavaks esimene lihatöötleja AS Saaremaa Liha- ja Piimatööstus.
