Liblikas lapsele nätsu asemel või sünnipäevaks tiivuliste saluut

Liblikaid müüva OÜ Meringstone juhid võrdlevad liblikaid ilusate lilledega, mida tähtpäevade puhul kingitakse, ja peavad seda toredaks, kui lendlevad liblikad pidulikke sündmusi kaunistavad. Firma müügijuhi Evelyn Joonase sõnul on liblikad kena kingitus tähtpäevadel, näiteks sõbrapäeval või sünnipäeval. Samuti võib liblikaterraarium kaunistada firma kontorit, saluudina õhku lennutatav liblikaparv võib olla meeldiv üllatus pulmades või muudel üritustel.

Liblikate säärast kasutamist ei pea aga õigeks Eesti loomakaitse selts. Seltsi juhatuse liikme Helen Roosimäe sõnul on liblikasaluut seaduse rikkumine. “Täpselt sarnane, kui jäetakse loomad nälga või kui piinatakse loomi. Ei saa öelda, kas üks pilt on eetilisem või esteetilisem,” toob ta näiteks.

Loomakaitse selts tegi Viru moeüritusel juhtunud tragöödia tõttu avalduse veterinaar- ja toiduametile, kelle pädevuses on loomakaitseseaduse järelevalve. Avaldus asja uurimiseks tehti 27. paragrahvi järgi, mis ütleb, et loomi on lubatud avalikult näidata loomaaedades, samuti veterinaar- ja toiduameti kohaliku asutusega kooskõlastatult loomanäitusel, -võistlusel, -laadal või -oksjonil vastavalt loomatauditõrje seadusele.

Roosimäe sõnul moeshow, pulmad või sünnipäevad nende ürituste hulka ei kuulu ja seetõttu ei tohiks liblikaid seal kasutada. Roosimägi väidab, et seaduses nimetatud üritustel on loomade näitamiseks paremad võimalused, neile tingimuste loomisel on rangemad nõuded.

Ühesugused mutukad kõik

Liblikatega kaubitsev ettevõte on seisukohal, et liblikad ei kuulu loomakaitseseaduse alla. “Nad ei ole loomad, vaid putukad,” ütleb firma müügijuht Evelyn Joonase. Kuna liblikate eluiga on lühike, kuni paar nädalat, siis võiks tema hinnangul inimestel nendest vähemalt palju rõõmu olla.

Firma juhatuse esimees Heiti Mering selgitab, et tegemist on tööstusloomadega: need liblikad on just selliseks tegevuseks kasvatatud. Mering võrdleb liblikate kasvatamist ja kasutamist lilledega – nad on ilusad, neid on tore kinkida ning nad närtsivad suhteliselt kiiresti.

Liblikate võrdlemist lilledega loomakaitsja Helen Roosimägi õigeks ei pea: “Esiteks sellepärast, et kaitsmist ei vaja ainult pikemat aega elavad loomad. Teiseks sellepärast, et taimede kaitse ei ole nii tugevalt reguleeritud kui loomakaitse.”

“Üldistus võib viia hästi kaugele välja, ą la et sead ongi mõeldud selleks, et pärast inimesed nad ära sööksid. Aga see, mil viisil sead ärasöömisele kuuluvad, seal on suur vahe,” räägib veterinaar- ja toiduameti looma tervishoiu ja loomakaitse osakonna juhataja Enel Niin.

Kärbest ei nuta keegi taga

“Looma surm on alati kole,” nõustub Joonase. Liblikas on tema sõnul aga putukas, nagu näiteks kärbes, kelle tapmises ei ole midagi imelikku. “Liblikatel ei ole närve ja nad ei tunne valu,” räägib Joonase. “Aga nad on värvilised ja toredad ning sellepärast tekitab nende surm emotsioone.” Tema sõnul ei saa võrrelda liblika surma näiteks nälgima jäetud hobuse või koeraga. Kui kutsikate kinkimine on ebausu järgi välistatud, siis liblikate kinkimine on aga just ilus tegu. Liblikatööstuses kasutatakse Joonase sõnul vanasõna, mida muidu puude kohta tarvitatakse: iga inimene peaks elus vähemalt ühe liblika kinkima.

Evelyn Joonase kinnitusel antakse liblikaäris inimestele alati kaasa õpetused, kuidas liblikatega käituda ja millega arvestada. Räägitakse lõhnadest, valgusest, temperatuurist, värvidest. “Oleme kooskõlastanud oma tegevuse ka Eesti loomakaitse seltsiga ning ühiselt tõdenud, et liblikate kasutamisel pidulikel üritustel ei ole tegemist loomakaitseseaduse rikkumisega,” teatab liblikamüügifirma oma pressiteates. Sellisest kooskõlastamisest ei tea aga seltsi juhatuse liige Roosimägi mitte midagi. “Meie hinnangul on ka liblikad kui selgrootud loomad loomakaitseseadusega hõlmatud,” ütles ta, viidates loomakaitseseaduse teisele paragrahvile.

“Iga surm on surm,” mõtiskleb zooloog Aleksei Turovski. “Kui see on naturaalsetest põhjustest, on see okei. Liblikas Viru keskuses on aga puhtal kujul turuartikkel, mis teenib just nimelt show’likku, dekoratiivset eesmärki.” Turovski toob paralleeli teadusega, kus liblika surm on mingi mätta otsast vaadates põhjendatud, kuid lihtsalt lusti pärast loomi tappa tema sõnul ei ole õige.