NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
kohtusüsteem ja prokuratuur, mis mõlemad langi hallata pole viimasel ajal töövõitudega silma hakanud, pigem vastupidi. arusaadav, et netikommenteerija on hea lihtne sihtmärk, kelle kallal hambaid teritada siis, netikommentaator ja sajandi kuriteo toime pannud inimröövlid. naerukoht.
Solvab oma käitumisega sõnavabadust,kõigil peaks olema õigus solvata ja solvuda kui pea on loll,eriti politseinikutel,kes solvuvad nagu pisikesed tüdrukud.Kui ei kutsu üles vägivallale,peaks ju muu olema täiesti suva;las loll solvab,end teeb lolliks.
H ä b i t u n n e on see asi mis ilma vaevata ja kuludeta rahustab liiklust. Kui Segert sõitis kolm meest surnuks, kui sõiduõiguseta Laansoo sõitis surnuks jälle kolm meest, siis kuni neid ei pigista häbi ja avalikkuse hukkamõist, ei muutu siin midagi, sest M A A S T U R I M E E S ja M I N I S T E R L A N G I J O K K P O L I I T I K A RUULIVAD!
Kui kaua veel venitatakse selliste Segeri ja Laansoo asjade uurimisega, kohtuotsuse tegemisega?
Ja need "kangelasaed" roolivad edasi... ka politsei trahvib, kuid roolimisõigus on neil nagu igaveseks antud!!?
Kui sama teoga sai hakkama eesti üliõpilane Taanis, saime kohe tema nime teada .... aga millise karistuse ta on saanud, seda varjab LANGI JOKKPOLIITIKA.
Vähe sellest avalikkuse ette kõik roolijoodikud. Selleks eraldi rubriik igasse vähegi loetavasse ajalehte.
Oli selline konverents. Kas keegi, ke sosa võttis, ei võiks kirjutada artikli, mis selatas ajakirjandusvabaduse ja au ning väärikus solvamise probleemi.
Seminar Au kaitse versus ajakirjandusvabadus: Euroopa standardid ja Eesti praktika, 11. novembril 2002, Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis
Seminari korraldajad: Eesti Ajalehtede Liit ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus
Seminari sihtgrupp: ennekõike ajakirjanduse ja õigussüsteemi esindajad.
Seminaril käsitletakse laimu ja solvanguid ajakirjanduses, sõnavabadust ning selle õiguslikku regulatsiooni pärast karistusseadustiku ja võlaõigusseaduse jõustumist Eestis.
Igal isikul on õigus au, väärikuse, hea nime ja eraelu kaitsele. Keelatud on vale levitamine ja laimamine. Au ja väärikuse kaitse on tihedalt seotud sõnavabaduse ning selle piirangutega. Igal inimesel on õigus oma au ja hea nime kaitseks pöörduda kohtusse.
Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275.
§ 1046. Isiklike õiguste kahjustamise õigusvastasus
(1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
(2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
§ 1047. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus
(1) Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
(2) Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
(3) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
(4) Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
"Ma kindlasti ei toeta solvamise ja laimu taaskriminaliseerimist, milliseid mõtteid on siin ka edendatud – see peab olema ikkagi tsiviilkohtus kaitstav õigushüve," märkis minister..." jajah, oma au võivad kaitsta vaid need, kel ahakott puuga seljas, teadagi kohtupidamine maksab aga mida need peavad tegema, kes on korralikud inimesed ja tervislike elustiilidega kuid jäänud elu hammasrataste vahele ja peavad läbi ajama vaid lastetoetusega, vähe sellest, et arstid peavad neid alatoitunud inimesi ekslikult anoreksikuteks, sõimab nii mõnigi alatu neid narkomaanideks ja kelleks iganes, õigust need inimesed ei saa aga kusagilt
kui härra minister aitaks kaasa, et vaene inimene saaks ka sammoodi oma au ja väärikuse eest välja astuda kui rikas. ja kirjutaks sellest või volitaks asjatundjaid sellest kirjutama. see on eluline teema.
See, et netikommentaaarid oleksid nii haruldased, on samast klassist Jürto Kivipalluri väitega trollibusside anakronismi asjus või muud säärased piiratud elukogemusega inimeste väidetega. Paraku on kummaline, et sellised piiratud inimesed just meil on juhtivatele positsioonidele tõusnud. Vot SEE on ainulaadne.
Juhiksin härra justiitsministri tähelepanu ka sellele, et Eesti õiguskord on ainulaadne meie planeedil veel selles osas, et valesti parkijatele ei ole võimalik jätta trahvikviitungit kojamehe vahele, vaid politsinik tuleb panna valvesse auto kõrvale, sest trahvi saavat teha vaid juhile. SEE ainulaadsus tuleks küll kiiresti meie juuravärgist kõrvaldada.
Lp Hr Lang, mul on häbi, et kuulute reformierakonna ridadesse. Huvitav oleks teada, mida arvavad teised fraktsiooni liikmed säärasest rahva hirmutamisest ja totaalsest sõnavabaduse piiramisest. Leidsite jah need õiged retsidevistid, kes esmajärjekorras ühiskonnast isoleerida tuleb. Kurb!
Kuidagi vägisi tundub, et taas kord räägitakse erinevatest asjadest.
Kui Tuija Brax tõenäoliselt silmas termini "netikommentaator" all inimest, kelle kommentaar on tihti asjalikum nii mõnestki artiklist, siis õieti kellest räägib Lang? Miks tavalist neti-sõimlejat ja neti-risustajat kutsutakse auväärse nimega netikommentaator? Või tõesti üritatakse Eestis vabamõtlemisele päitseid pähe panna?
Lang võiks vähem ähvardada ja rohkem asja sisust rääkida. Ükskord tuleb temalgi aru saada, et tavaline neti-sõimleja ei ole neti-kommentaator, kes oma kommentaari tegemiseks on märksa rohkem materjali läbi töötanud, kui ajakirjanik on viitsinud teha seda oma artikli tegemiseks.
Venemaa president Vladimir Putin (vasakul) ajab oma rida Sergei Ivanovi (paremal) abiga. Peaminister Dmitri Medvedevi kabinet justkui vaid dubleeriks Ivanovi töövaldkonda.
Tänavusel Eurovisionil San Marinot esindanud Valentina Monetta, kelle „The Social Networking Song” on saanud mõnedelt kriitikutelt Eurovisioni kõige halvema laulu tiitli. Foto: Claude Langlois / Eurovision
Lang: ma ei tegele enam netikommentaaridega
Tuvastamata Kasutaja
Miks te siis varem tegelesite netikommentaaridega? Kas Te ei usaldanud eesti kohtusüsteemi?!
Naljamolekul, mitte justiitsminister!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kui kaua veel venitatakse selliste Segeri ja Laansoo asjade uurimisega, kohtuotsuse tegemisega?
Ja need "kangelasaed" roolivad edasi... ka politsei trahvib, kuid roolimisõigus on neil nagu igaveseks antud!!?
Kui sama teoga sai hakkama eesti üliõpilane Taanis, saime kohe tema nime teada .... aga millise karistuse ta on saanud, seda varjab LANGI JOKKPOLIITIKA.
Vähe sellest avalikkuse ette kõik roolijoodikud. Selleks eraldi rubriik igasse vähegi loetavasse ajalehte.
Tuvastamata Kasutaja
Seminar Au kaitse versus ajakirjandusvabadus: Euroopa standardid ja Eesti praktika, 11. novembril 2002, Eesti Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis
Seminari korraldajad: Eesti Ajalehtede Liit ja Euroopa Nõukogu Tallinna Infotalitus
Seminari sihtgrupp: ennekõike ajakirjanduse ja õigussüsteemi esindajad.
Seminaril käsitletakse laimu ja solvanguid ajakirjanduses, sõnavabadust ning selle õiguslikku regulatsiooni pärast karistusseadustiku ja võlaõigusseaduse jõustumist Eestis.
Tuvastamata Kasutaja
Igal isikul on õigus au, väärikuse, hea nime ja eraelu kaitsele. Keelatud on vale levitamine ja laimamine. Au ja väärikuse kaitse on tihedalt seotud sõnavabaduse ning selle piirangutega. Igal inimesel on õigus oma au ja hea nime kaitseks pöörduda kohtusse.
Eesti kohtupraktika toetub varem kehtinud seadustele, viimaste aastate jooksul on kehtima hakanud uued õigusaktid. Au ja väärikust ning muid isiklikke õigusi käsitlevad võlaõigusseaduse paragrahvid 1046 ja 1047. Võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva isiku solvamist ja laimamist käsitleb karistusseadustiku paragrahv 275.
Tuvastamata Kasutaja
(1) Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel.
(2) Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest.
§ 1047. Ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus
(1) Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma.
(2) Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
(3) Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
(4) Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Juhiksin härra justiitsministri tähelepanu ka sellele, et Eesti õiguskord on ainulaadne meie planeedil veel selles osas, et valesti parkijatele ei ole võimalik jätta trahvikviitungit kojamehe vahele, vaid politsinik tuleb panna valvesse auto kõrvale, sest trahvi saavat teha vaid juhile. SEE ainulaadsus tuleks küll kiiresti meie juuravärgist kõrvaldada.
Tuvastamata Kasutaja
S
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Kui Tuija Brax tõenäoliselt silmas termini "netikommentaator" all inimest, kelle kommentaar on tihti asjalikum nii mõnestki artiklist, siis õieti kellest räägib Lang? Miks tavalist neti-sõimlejat ja neti-risustajat kutsutakse auväärse nimega netikommentaator? Või tõesti üritatakse Eestis vabamõtlemisele päitseid pähe panna?
Lang võiks vähem ähvardada ja rohkem asja sisust rääkida. Ükskord tuleb temalgi aru saada, et tavaline neti-sõimleja ei ole neti-kommentaator, kes oma kommentaari tegemiseks on märksa rohkem materjali läbi töötanud, kui ajakirjanik on viitsinud teha seda oma artikli tegemiseks.