Laenukindlustus kaitseb peret laenuvõtja surma korral

Laenu võtta on tänapäeval imelihtne. Pangad pakuvad üksteist üle: tule meile, teeme sulle parema pakkumise. Mõni ime, kui see ja teine ennast n.ö lõhki laenab. Kuigi eestlane on üldjuhul laenu, eriti kodu soetamiseks võetud laenu, tagasimaksmisega hoolikas ja üldjuhul tehakse laenuotsus ikka pärast seda, kui oma tagasimaksevõimalusi on iga kandi pealt kaalutud. Kui tööandja üllatab laenuvõtjat priske palgatõusuga, on see lisaboonus.
Mille peale aga kuigi palju ei mõelda (eriti noored inimesed), on see, mis saab siis, kui laenuvõtja ootamatult siit ilmast lahkub? Aga kui see juhtub peres, kus mees rahateenijaks ja naine ühe või mitme pisikese lapsega kodus?
Et laenu abil soetatud kodus oleks tõeliselt turvaline elada, tuleks laenuriske maandada. Turvatunde tagamise lihtsaim viis on kindlustada lisaks laenuobjektile ka laenaja elu.
Kindlustusfirmad tagavadki selle, et kui soetatud eluase on laenu tagatiseks panditud, kuid laen kindlustatud, ei pea laenuvõtja perekond muretsema laenu tagasimaksete pärast. Kindlustatu surma korral maksab laenujäägi pangale tagasi kindlustusselts. Laenu kindlustamise abil saab aga maandada ka teisi võetud finantsriske (liising, krediitkaardi jne).
SEB Elu- ja Pensionikindlustus laenukindlustus annab elukindlustuskaitse kokkulepitud summa ulatuses – valida saab kas kogu laenu või selle osa ulatuse, mis tähendab, et lahkunu perekond ei pea muretsema laenu tagasi maksmise pärast – seda teeb laenuvõtja surma korral pank. Kindlustussumma ei saa olla suurem kui laenujääk. Kindlustussumma leitakse laenujäägi ja kindlustusmäära korrutisena (kindlustusmäär näitab seda, kui suure laenujäägi kindlustamises on kokku lepitud). Kindlustusmakseid tasutakse kuni laenuperioodi lõpuni.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuses arvutatakse lepingu sõlmimisel kindlustuse hind, mis on igal inimesel erinev ja mis sõltub tema vanusest, soost, tervislikust seisundist ning ka ameti ja harrastuste iseloomust. Tervisega seotud muudatusi ei pea klient kindlustusseltsile lepingu jooksul teatama, sest see risk hinnatakse terveks lepingu perioodiks lepingu sõlmimisel.
Aga kui inimene muudab ametit või hakkab teglema uute hobidega, siis võib tema risk oluliselt muutuda. Kuna seda riski ei ole võimalik ette näha ega tõenäosust arvutada, siis on kindlustatu kohustatud sellest riskist kindlustusandjat teavitama. Selliseid juhtumeid, kus kindlustusmakse selle tulemusel muutub, ei ole palju – see võib juhtuda näiteks siis, kui inimene hakkab tegelema langevarjuhüpetega või alpinismiga jne. Riskantseimateks ametiteks peavad kindlustusseltsid aga näiteks päästeametniku, lenduri ja kaevuri tööd.
Veel – kindlustuslepingu sõlmimisel on kindlustusandjal õigus suunata kindlustatu arstlikule läbivaatusele kindlustusandja arsteksperdi juurde koos kõigi vajalike meditsiiniliste uuringute teostamisega. Kindlustusandjal on ka õigus teha kindlustatu kohta täiendavaid järelepärimisi
raviasutustes. Seda rakendatakse siiski põhiliselt suuremate kindlustussummade puhul ja selle põhjuseks võib olla ka kindlustatu kõrge vanus. Järelepärimisi raviasutustele tehakse tavaliselt kliendi poolt antud info täpsustamiseks või kui klient ise ei oska mõnda küsimust täpselt kommenteerida.

Millal kindlustust välja ei maksta
Kindlustussumma ei kuulu kindlustusandja poolt kindlustusjuhtumi
saabudes väljamaksmisele, kui:
*kindlustusvõtja on kindlustuslepingu sõlmimisel teadlikult andnud ebaõiget või puudulikku informatsiooni oma tervisliku seisundi kohta, mis võib suurendada kindlustusriski;
*kindlustatu suri alkohoolsete, narkootiliste, toksiliste või muude joobeseisundi saavutamiseks tarbitud ainete tagajärjel või asjaoludel, mis on põhjustatud alkohoolsetest, narkootilistest, toksilistest või muudest joobeseisundi saavutamiseks tarbitud ainetest;
*kindlustatu suri tuumakatastroofi või teadliku radioaktiivsete ainete kasutamise tagajärjel;
*kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel, mille ta põhjustas transpordivahendi juhtimisel joobeseisundis või omamata juhtimisõigust;
*kindlustatu suri õnnetusjuhtumi tagajärjel, mille põhjustas juht, kelle joobeseisundist või juhtimisõiguse puudumisest oli kindlustatu teadlik;
*kindlustatu suri enesetapu tagajärjel kahe aasta jooksul arvates kindlustuslepingu jõustumisest või kindlustussumma suurendamisest;
*kindlustatu suri sõjategevuse, välisvaenlase akti, kodusõja, mässu, revolutsiooni või rahvarahutustes osalemise tagajärjel;
*kindlustatu suri enda poolt toime pandud tahtliku õigusvastase teo tagajärjel;
*kindlustatu suri kindlustusvõtja poolt toime pandud tahtliku õigusvastase teo tagajärjel;
Allikas: SEB Elu- ja Pensionikindlustus