Kus on järgmine Armani?

Ajakirja, mis tutvustab moetööstuse kulissidetaguseid, annab Londonis välja Saturday Group LTD eesotsas Erik Torstenssoni ja Jens Gredega, kes on ka ajakirja peatoimetajad. Industrie värskeima numbri eessõna kuulutab kiirmoe ajastu peatset lõppu ja kutsub moeringkondi üles rajama taas müüti kui moeturunduse üht võimsamat tööriista, mille on tapnud info üleküllus ja selle igakülgne kättesaadavus.

Eeskujuks toob toimetajate tiim disaineri ja filmirežissööri Tom Fordi, kes püüab igal sammul oma brändi ümber salapära luua ja kõrgmoele omast eksklusiivsust säilitada. Nimelt kui kogu ülejäänud (moe)maailm keskendub hetkel üha enam sotsiaalmeediaga sidemete loomisele – järgi meid Twitteris! Hoia end meie uudistega kursis Facebookis! Vaata sõude otseülekandeid meie kodulehelt! –, siis korraldab Ford sõusid ainult väiksearvulisele eliidile. Muul maailmal laseb ta oodata niikaua, kuni laseb lõpuks avaldada mõne tippfotograafi pildistatud kollektsiooni. Sel viisil on info taas kord kasuks neile, kellel seda on, ütleb Industrie.

Torstensson ja Grede tuletavad lugejale meelde, et moetööstus on rajatud suurele andele, mitte levistrateegiatele ja et 2011. aastal tuleks moetööstusel pöörata erilist tähelepanu suhtlusele muu maailmaga, et mitte paisata välja pelgalt meeletus koguses infot, vaid kasutada üha rohkem arenevat infotehnoloogiat, taasloomaks brände ümbritsevat müüti.

Üllatuslikud fotoesseed

Kaks korda aastas ilmuva ajakirja esimese numbri juhatas sisse esikaanefoto Vogue’i peatoimetajast Anna Wintourist, ent selle poolaasta numbri kaanel on elegantse poosi sisse võtnud moedisainer Marc Jacobs, kes kannab fotol enda varasematel aastatel disainitud naisterõivaid. Kummalisel kombel sobib omaenda disain pikajuukselisele habemes mehele nagu valatult ega mõju sugugi absurdselt isegi ülejäänud seitsmel pildil ajakirja fotoseerias. Stilist Katie Grandi rõivakappi oli aastatega kogunenud tähelepanuväärne hulk rõivaesemeid Marc Jacobsi eri hooaegade kollektsioonidest ja kuna juhuslikult olid nii stilist kui ka disainer täpselt ühes mõõdus, siis kes oleks oma loomingu retrospektiivi veel paremini esindama sobinud kui kunstnik ise.

Mustvalgete poolaktifotodega fotoessee on inspireeritud Ameerika-Prantsuse päritolu kunstniku Louise Bourgeois’ „Ämblikust” („Maman”), kes pühendas skulptuuri kui hoole, helluse, kaitse ja tugevuse sümboli oma emale.

Stilist ja fotograaf Ana ja Danko Steiner pühendasid oma fotoseeria aga disaineritest õdedele Rodarte’idele, kelle kollektsioonides nägid nad samu väärtusi, mida sümboliseeris Bourgeois’ skulptuur. Õdedest, kes esimeste ameeriklastena võitsid Euroopas moevaldkonna ühe kopsakama auhinna The Swiss Textiles Award, on ajakirjas ülimalt põhjalik ja mahukas artikkel koos eksklusiivsete lapsepõlvefotodega nende erakogust.

Põnev on seeria denim’i ajaloost, pildistatud on teksamoe eri stiile ja sõnumeid läbi aegade. Näiteks tuletatakse moehuvilisele meelde, et 1960.–1970. aastatel oli seoses Ameerika läänepoolsetest linnadest (San Francisco) alguse saanud liikumisega The Art to Wear moes kaunistada teksasid käsitööga.

Intervjuud, mis räägib Christian Diori moemaja parfüümilaboritest ja nende juhi Francois Demachy erilisest tööst, illustreerivad valgusküllased ja erootilised aktifotod, mis loovad visuaalse näo lõhnale Miss Dior Cherie. Fotograaf on Camilla Akrans.

Teksti poole pealt jätkub ajakirjas lugemist tõepoolest pooleks aastaks, sest kõige uuem number sisaldab kokku kümmet põhjalikku intervjuud (edu- ja elulood), arvamust ja uurimust, mis on kõik oma eksklusiivsuse ja läbitöötatuse poolest lugemist väärt.

Sisukas ja inspireeriv

Näiteks on avaldatud lugu Miguel Adroverist, kes olevat teadjate sõnul olnud kümme aastat tagasi üks New Yorgi jumaldatumaid noori moedisainereid, kellele olid olnud valla kõik moemaailma uksed ja kelle sõudele tuli kutsumatagi kohale Anna Wintour isiklikult. Kuni saatusliku 11. septembrini 2001, misjärel Adrovers kadus moeorbiidilt. Lugu kaks päeva enne katastroofi oma Talibanist inspireeritud rõivakollektsiooni esitlenud disainerist kannab pealkirja „Mis juhtus Miguel Adroversiga?”.

Intervjuud modelliagentuuri IMG Models ühe omaniku Ivan Bartiga, Prantsusmaa kõrgmoe föderatsiooni presidendi Didier Grumbachiga ja üle ilma tuntud ajakirjade kunstilise direktori ja toimetaja Fabien Baroniga näitavad ajakirja taset ja tegijate asjatundlikkust. Lisatud on tagasivaatav nimekiri inimestest ja nende tegudest, mis inspireerisid moemaailma 2010. aastal Industrie arvates kõige rohkem.

Ajakirja viimases osas laiub aga üle lehekülje küsimus: „Kus on järgmine ARMANI?” Pikk ja põhjalik artikkel toob näiteks Giorgio Armani eduloo ja õhutab noori andekaid disainereid looma omaenda „homseid superbrände” ning mitte seadma endale eesmärgiks kuuluda järjekordse luksuskonglomeraadi tiiva alla. Disainer Alexander Wang arvab: „Sellel, kes on puruandekas, ent vaene kui püksinööp, on kindlasti võimalik leida tee haljale oksale. Kindel majanduslik seljatagune ei garanteeri aga midagi, kui sünnipärasest andekusest jääb vajaka.”

Vaata lisaks:

industriemagazine.com