Külmetushaiguse puhul saab abi kodustest ravivõtetest

Külmetushaigus on viirusnakkus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede põletikku. Miks me selliseid haigusi külmetushaigusteks nimetame, tuleb sellest, et külmetudes nõrgeneb meie immuunsüsteem ja viirused, mis on tegelikult kogu aeg meie ümber, saavad soodsa hetke oma jõudu näidata. Viirused kinnituvad meie limaskestale ja hakkavad põhjustama külmetushaiguse sümptomeid – nohu, köha, kurguvalu ja palavikku.

Dr Jaansoni sõnul on seetõttu asjakohane meelde tuletada kuldset tõde, et pole halba ilma, on vaid ebasobiv riietus.

Nohu

Külmetushaigusi põhjustavad viirused levivad nii piisknakkuse kui ka otsekontakti, nt pesemata käte kaudu. Et nina on esimene kaitsebarjäär, tekib haigestumisel harilikult esmalt nohu. „Viiruse puhul piltlikult öeldes nina limaskest vaatab, et mingi võõras tegelane tuleb, ja peab hakkama selle vastu võitlema. Limaskest läheb turri, et saaks võtta viiruse enda sisse ja koos tatiga välja viia. Seega on nohu tegelikult normaalne kaitse,” selgitab dr Jaanson. „Kui tahame nohust terveks saada, on meil vaja nuusata. Kui sekreet on paks, tuleb see meresoolalahusega vedelaks teha ja samal ajal piisavalt juua.”

Apteekides on müügil mitmesuguseid meresoolalahuseid. Dr Jaansoni sõnul on tavaline 0,9-protsendiline, aga on ka natuke kangemaid lahuseid, mis võtavad paistetuse paremini ära. Neid ei tohiks väga pikalt kasutada, et nina mitte liiga ära kuivatada. „Tegelikult on ninal selline isereguleeriv mehhanism, et niipea kui õhk hakkab temast läbi käima ja ta saab aru, et nüüd ei ole vaja rohkem millegi vastu kaitsta, taandub ka nohu,” lisab dr Jaanson. „Kui turse püsib ninas väga pikka aega, üle paari nädala, võib juhtuda, et sekreet jääb põsekoopasse, tekib põletik ja seda tuleb juba ravida. Kunagi ei teki põsekoopapõletikku kohe esimestel päevadel. Võime tunda küll survetunnet või valu põses, aga see on pigem tekkinud põsekoopa sisse kogunenud õhust, mis ei  pääse vabalt välja.”

Kui nina on väga kinni, võib kasutada ka ninatilku, aga neid kasutades tuleb olla ettevaatlik, sest nina harjub nendega ära. Mõistlikult tuleks dr Jaansoni sõnul käituda ka suukaudsete ninaturset alandavate ravimite ehk antikompensantidega, sest neil võib olla kõrvaltoimeid, mis on sageli häirivamad kui nohu ise. Iga nohu puhul ei pea nohuravimeid üldse kasutama. Kõige tähtsam on teadlikult nuusata ja nina lahti saada. Kui sekreet jääb sügavale ninna, tekivad seal soodsad elutingimused bakteritele, mis võivad põhjustada tüsistusi.

 Kurguvalu

Vahel tekitavad viirused põletikku kurgu limaskestal. Kõige lihtsam abivahend on kurgu kuristamine soolalahusega (1 tl soola klaasitäie vee kohta). Tugeva kurguvalu vastu aitavad valuvaigistava ja desinfitseeriva toimega imemispastillid, aga neid ei tohi väga kaua kasutada, sest need võivad limaskesta liigselt ära kuivatada ning kuiv limaskest hakkab juba ise valutama ja kaotab oma kaitsevõime. Kurgu limaskesta kuivatab ka läbi suu hingamine. Pikemat aega kestnud kurguvalu puhul on head õliaerosoolid, mis on tehtud mingi taimse õli, nt astelpajuõli baasil, sest need ühtlasi toidavad limaskesta. Kui kurguvaluga kaasneb hääle kähisemine või läheb hääl sootuks ära, on põletikust haaratud ka häälepaelad. „Sellisel juhul mõjub hästi auru sissehingamine ja rindkere määrimine mingi palsamiga, väga hea on vana hea hanerasv,” lausub dr Jaanson. „Külmetushaigust tulekski ravida nii, nagu vanaemad omal ajal ravisid. See on vaja lihtsalt meelde tuletada.”

Viirushaiguse puhul on kõige olulisem saada balanssi organismi vedeliku tasakaal, sellepärast tuleb palju juua, rõhutab dr Jaanson. Täiskasvanud inimese vedelikuvajadus haiguse ajal on kolm-neli liitrit ööpäevas, väikelastel liitri võrra väiksem, kuid seda tähelepanelikumalt tuleb neid jälgida, sest neil tekib kergemini vedelikupuudus. Ettevaatlikumad peavad olema kroonilised haiged, kellel on südamepuudulikkuse süvenemise oht. Nemad nii palju juua ei tohiks, aga siiski natuke rohkem kui harilikult.

Köha

Kui nina ja kurk viirust kinni ei püüa, läheb ta edasi alumistesse hingamisteedesse. Tagajärjeks on hingetorupõletik, millega kaasneb valulik hingamine, kuiv köha ja valu rinnaku taga. Kinnise köha puhul on vaja teha röga vedelamaks, et selle saaks välja köhida. Siingi aitab kaasa piisav vedeliku joomine. Samuti on abi rögalahtistitest, mida on nii taimse päritoluga kui ka ravimina. Hästi sobivad dr Jaansoni sõnul ka vanad tuntud mikstuurid. Köha on kaitserefleks, aga laste puhul on sageli probleemiks, et väiksed lapsed ei köhi. „Alla aastastele lastele ei tohiks rögalahtisteid anda, sest neil ei ole köharefleks veel nii hästi välja kujunenud. Pigem jääb röga neil sügavale hingamisteedesse ja põletik võib minna edasi,” selgitab dr Jaanson. „Väikeste laste puhul tuleks pigem teha aurusid kas sooda või kummeliga ja stimuleerida last köhima – näiteks võib lasta tal kõrrega tassi mulle puhuda.”

Palavik

Palavik on samuti üks organismi kaitsemehhanisme, mistõttu võiks seda alandama hakata alles siis, kui see tõuseb üle 38,5 kraadi. Selleks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. „Väikelastel, kellel esinevad palavikukrambid, on vaja palavikku alandada juba 37,5 kraadi juures, üle 38 kraadi ei tohi kehatemperatuuri lasta mingil juhul tõusta,” hoiatab dr Jaanson.

Tõstes kehatemperatuuri, loob organism viirustele ebasoodsa elukeskkonna – selles seisnebki üldjoontes palaviku kaitsemehhanism. Sageli on külmetushaiguse puhul ka nii, et kõrget palavikku pole, aga on tugev peavalu. Dr Jaansoni sõnul võib seda nimetada „väikseks mürgistusseisundiks”, sest viirus on oma toksiinid kehasse jätnud. „Siin aitab kõige paremini vedeliku joomine. Sellega me lahjendame kehavedeliku piltlikult öeldes ära ja meie enesetunne paraneb,” selgitab ta. „Väikesi lapsi on üsna raske jooma panna. Olen öelnud isegi, et laske limonaadil gaasid välja ja andke kas või seda, kui laps muud ei taha. Oluline on panna teda haiguse ajal rohkem jooma. Et juua tuleb palju, peab jook meeldima.”

Tavaline nohuviirus sagedasti palavikku ei tõstagi, see oleneb organismi reaktiivsusest, aga palavik ei ole ainus haiguse sümptom. „Mõnel inimesel ei teki kunagi palavikku, see ei tähenda, et ta viirushaigusi ei põeks,” lisab dr Jaanson.

Immuunsüsteem

Dr Jaansoni sõnul on meie kehas külmetushaiguse raviks kõik kaitsemehhanismid olemas, me peame neid ainult kasutama: nuuskama, köhima, puhkama ja jooma. Viirushaigusega, eriti kui sellega kaasneb palavik, peab jääma koju ja puhkama. See aitab meil kiiremini terveks saada ja näitab ühtlasi lugupidamist teiste vastu, et me neid ei nakata. „Uni ja vedeliku joomine on kõige paremad viirushaiguse ravimid,” rõhutab ta. „Mis viirus täpselt meil nohu või köha tekitab, polegi nii tähtis, sest viirushaiguse ravi on sümptomipõhine. Kui keha viirusega võideldes alla jääb ja mingi bakter põhjustab tüsistuse, tuleme arstina appi ja vajadusel kirjutame antibiootikumid, aga viimasel ajal üha vähem. Tegelikult on viirushaigused ise paranevad haigused, kuhu ei ole vaja sekkuda. Tüsistusi on vähe, kui me jääme õigel ajal koju, kasutame lihtsaid võtteid ehk aitame loodusele lihtsalt kaasa.”

Palju valvsam tuleb dr Jaansoni sõnul olla gripi puhul, sest gripiviiruse toksiinid on väga mürgised ja gripp võib tekitada raskeid tüsistusi alates ajukelme ärritusnähtudest kuni kopsu-põletikuni. Gripi vastu soovitab ta inimestel ennast vaktsineerida, sest nii on võimalik vältida haigestumist. Paraku näitas hiljutine terviseameti tellitud uuring, et sel sügisel kavatseb seda teha vaid kolm protsenti inimestest. „Oktoobrist aprillini on meil tavaliselt gripihooaeg, millal see täpselt Eestisse jõuab ja millise gripitüvega on tegemist, on igal aastal erinev, aga gripist me ei pääse,” lisab dr Eret Jaanson. „Seni pole ükski uuring  näidanud, et mingi taimne või muu preparaat tõstaks meie immuunsust. Kui selline ravim oleks välja mõeldud, kasutaksime seda ammu. Tegelikult töötab meie immuunsüsteem meiega koos: kui tunneme elust rõõmu, puhkame korralikult, liigume palju värskes õhus ja toitume tervislikult, toimib ka meie immuunsüsteem hästi ja me oleme viiruste vastu paremini kaitstud.”