Külmaks tehtud Mesikäpp batoonkingades

Vaieldamatult oli see kallivõitu Mesikäpp Kalevi toodangust üks menukamaid, arvestades kas või seda, et sovetiaegsetes nääripakkides oli seda sorti komme vaid kolm-neli ning minusuguse provintsilapse jaoks oli see ka ainus kord aastas, kui selle kommiga kohtuda õnnestus. Siis aga ei andnud mõmmi end karu kujul kunagi näole, olles ilmselt müütiline tegelane, keda õige nimega ei kutsutud ja kelle näopilti kommipaberile ei trükitud.

Tegus mõmmik

Nüüd on Mesikäpp teinud läbi turundusliku uuestisünni – üle-elusuuruses mõmmikud on spordihallide ja lasteürituste eesotsas ning osalevad kummalistes kampaaniates. Millegipärast ei ole Kalevi toodangust läinud nii hästi kaubaks kunagi viikingilaeva kandnud Kalevi kommid ega ka hiljuti „iluravi” saanud kommikarp Maiuspala, rääkimata kümneid kordi uuesti kujundatud Annekesest või comeback’i tegevast Nurrist. Nüüd on aga tee suvekodusse palistatud plakatitega, mis teatavad, et „Me tegime Mesikäpa külmaks”. Arusaadav, et tegu on Kalevi esimese sammuga suvetoodete turul ehk jäätisereklaamiga, kuid samal ajal jääb hinge ikkagi kahtlus, ega maffia senist mõmmikut mingil eriti julmal viisil mõrvanud pole. Turunduslikult töötab küsimusi tekitav loosung hästi, seda näiteks ka „Sopranode” vaatajaskonna seas. Lapsele suudad sa pruunkaru ja jäätise seost küll vaevalt selgeks teha.

Kui aga magusaleti ees senist luksuskommi otsida, siis selgub, et ta on võtnud ka batoonikese kuju. Teate küll, need, mida veneaegses nääripakis tavaliselt koos iiriste ja karamellidega isegi liiga palju kippus olema. Batoonike ise on – nagu enamik selle kommivabriku toodangut viimasel ajal – häbematult kergekaaluline kommi kohta, mida on pakis vähe ja mis on lapsekindlalt suletud. Prügi jääb sellest rohkem maha, kui asi väärt on.

Mulle tundub, et õigel teel on ka meie pere noorim jäätisetarbija, kes külmaks tehtud Mesikäpast sööb ära ainult glasuuri. Huviga jään aga ootama jäätiseid Oravake, Teekonna jne.