Kui võimas ilmataat on inimene?

Postitan siia Arno Arraku vastuse:
Tiit Kändler tsiteerib läbi Rein Rõõmu mind niimoodi:
„Kliimaskeptik Arno Arrak esitas novembris Postimehes ebatäpseid fakte (soojenemine olevat alanud alles 1977 jne) ja toob põhiargumendiks satelliitidelt järgitava kiirgusbilansi, mis ei näita erilisi soojenemise märke.”
Algatuseks, minu faktid ei ole ebatäpsed ja nad näitavad et praegune niinimetatud soojenemine algas tõepoolest 1977. aastal. Allpool on ära toodud joonis 1 minu raamatust “What Warming?” mis kirjeldab just seda fenomeni. See on globaalse temperatuuri graafik mis on avaldatud Ühendriikides NOAA (National Oceanic and Atmospheric Administration) poolt ja peale selle on kasutusel NCDC (National Climate Data Center) ja NESDIS (National Environmental Satellite, Data, and Information Serrvice) organisatsioonide poolt. Need on Ameerika Ühendriikide valitsuse asutused mis varustavad IPCC-d ametlikku kliima informatsiooniga.
http://dl.dropbox.com/u/4095139/joonis1...
Kolmnurk paremal on see soojenemine millest kirjutan. Oma raamatus ma näitan, et need andmed on võltsitud. Mis juhtus enne niinimetatud soojenemise algust on usutav, kuna neil mingit põhjust selle muutmiseks ei olnud. On kerge näha et see suur „soojenemine” millega me peame võitlema algab seitsmekümnendate lõpus, just nagu ütlesin. Samuti näeme et enne selle soojenemise algust maailma temperatuur oli stabiilne kahekümne aasta jooksul. Sellel ajal oodati isegi jääaega. Just enne kui see „soojenemine” algas võis New York Times kirjutada et „...oodatakse suurt kliima jahenemist kuna on tehtud kindlaks, et põhjapoolkera kliima on
alates 1950. aastast jahedamaks muutunud.“ (New York Times, 21. mail 1975). Peale selle ilmselge vale on üheks Rein Rõõmu põhiargumendiks juba ammu äraleierdatud litaania teemal "2500 teadlast ei saa eksida". Kui palju on nende 2500 hulgas lihtsalt bürokraate, assistente, rohelisi aktiviste ja muidu asjast otse kasu saavaid osapooli, ta targu ei maini. Kuna ta tahab näidata et ta midagi kliimast teab, toob ta näiteks Milankovic’i tsüklid ja ütleb et praegu meil peaks kliima nende tõttu jahtuma 0,5 kraadi Celsiust iga tuhande aasta järgi. Kaufman et al. (Science, 325:1236-1239) on aga oma Arktika uuringute läbi leidnud, et maakeral võtaks selline jahtumine aega kaks tuhat aastat, mitte tuhat aastat nagu teooria ütleb. Nii Rõõm kui Vaikmäe keda Kändler tsiteerib usuvad soojenemist ilma mingi eksperimentaalse tõestuseta. Vaikmäe arvab et „oleks vastutustundmatu mitte tegutseda olukorras, kus kliima soojenemist kinnitab üha enam fakte.” Kahjuks asi on vastupidi – faktid näitavad et kliima ei soojene. Nagu Rõõm mind tsiteerides ütleb, satelliidid ei näita mingit soojenemist, ja see on üks eksperimentaalne fakt, mitte arvamus, ja mitte teooria mis hõljub meie ümber. Kui neid „globaalse soojenemise” graafikuid mida IPCC kasutab, satelliitide andmetega võrrelda, siis tuleb välja et see soojenemine on võltsitud. Mitte ainult NOAA mida ma juba mainisin vaid ka NASA (GISS) ja Met Office (Hadley - HadCRUT3). Kuidas seda tehti, võite minu raamatust lugeda. Uurides põhjalikult saadaolevaid andmeid olin jõdnud sellele järeldusele juba enne kui “Climategate” [kuna Eesti ajakirjanduses pole sellel teemal ilmunud mitte ühtegi artiklit, siis tegemist on oluliste kliimat puudutavate andmete võltsimisega East Anglia Ülikooli teadurite poolt] avalikuks sai ja mis trikke on CRU teinud, siis polnud ma üldse üllatunud.
Austavalt, Arno Arrak

JA härra Tiit Kändleril soovitaks sissejuhatuseks vaadata järgmisi Soome TV poolt tehtud saateid:
http://www.youtube.com/watch?v=1gmJiZfyDPE
http://www.youtube.com/watch?v=suySkDny-zk
http://www.youtube.com/watch?v=cKSgj8Itbzs

Ja siis lugeda BBC ajakirjaniku Andrew Neili blogi - http://www.bbc.co.uk/blogs/dailypolitics...
Juhin tähelepanu, et teaduse puhul pole tegemist mitte 2500 teadlase konsensusega vaid väga lihtsa asjaga, tõestusega. Soovitan seda Galilei Galileo soovitust meeles pidada.