08.02.2013, 05:00

Koerakupeldamine: tõuaretus või loomapiinamine?

Koerale kuulutuse kaudu ebamäärase taustaga paarilise otsimine on ühe sammu kaugusel jõhkruse arvel elavast loomaärist.

Tiina Toomet

Kutsikavabrikutes „toodetakse” enamasti väikeseid koeratõuge, chihuahua on neist üks populaarsemaid.

FOTO: Foto: AFP/SCANPIX

Soovi kuulutusteportaali rubriigist „Tõuaretus, paaritus” leiab hulga kuulutusi, mis mõjuvad nagu tutvumiskuulutused: kes otsib poissi, kes tüdrukut, mõni loodab leida paarilise ja teine peigmehe. Õrnema soo esindajad on leplikumad ja tagasihoidlikumad ning enamasti pole neil ette näidata ei pabereid ega tiitleid. Näiteks otsib peigmeest bokseripreili, kel pole tulevasele suuri nõudmisi.

Tsiteerin: „Paberite olemasolu pole oluline, kuid väljanägemine peaks olema ikka nagu päris bokseril. Oletatav jooksuaeg veebruar-märts. Tasuks alimentkutsikas.” Isased on edevamad ja esitlevad oma näitusesaavutusi. Sageli lisatakse, et tegemist on perspektiivika koeraga, ja tahetakse paarituse eest 200 eurot või alimentkutsikat.

Miks need inimesed seda teevad? Kas sellepärast, et hoolimata kõigist loetletud saavutustest pole need isased sedavõrd erilised, et nad oma tõuühingus paaritusse võetaks, ja nüüd otsivad omanikud kuulutuse kaudu mõnd lihtsameelset bokseripreilit, kellele polegi oluline muu, kui et see tulevane vähegi bokseri nägu oleks? Kas tegu on vanast ajast pärit veidra arusaamaga, et koera peab tingimata paaritama? Kas emase koera omanikku kannustab suvalise isasega järglasi tegema soov lihtsalt saada kutsikad, sest nad on ju nii nunnud? Sooviga paaritustasu pealt veidi teenida?

Kommenteeri Loe kommentaare