Kirde-Eesti täiskasvanud õpivad teistest hulga vähem
See selgus Karolin Kõrreveski ja Monika Oberšneideri analüüsist, mis avaldati statistikaameti väljaandes „Eesti piirkondlik areng 2012”. Vaatluse all on 25–64-aastased ja võrdluseks kasutati 2007. ja 2011. aasta täiskasvanute koolituse uuringute andmeid. Kui kõikjal Eestis oli täiskasvanuhariduses osalemise määr kasvanud 50% lähedale või üle selle, siis Kirde-Eestis püsis see visalt 33% juures. Kõige vähem on täiskasvanud õppijaid Kirde-Eesti meeste hulgas: vaid 28%.
Karolin Kõrreveski sõnul mõjutavad täiskasvanuõppes osalemist nii piirkondlik tööturu kui ka sotsiaal-demograafiline olukord. Riskirühma kuuluvad vanemaealised, madala haridustasemega, muukeelsed ja töötud inimesed. „Kirde-Eesti elanikkonna elukestvas õppes osalemise protsenti mõjutab väga oluliselt kõrgem töötuse määr võrreldes teiste piirkondadega. Töötute peamised takistused on vahendite (raha, transport) puudumine, psühholoogilised probleemid, info puudus ja madal enesehinnang,” tõdeb ta. Mitte-eestlaste väiksem osalus on seletatav nii nende keskmisest halvema tööturupositsiooniga, muukeelsete koolitusprogrammide vähesuse kui ka väiksemate (materiaalsete) võimalustega.
Töötute koolitus
Kirde-Eestis on teiste piirkondadega võrreldes tunduvalt kõrgem töötuse määr: septembri lõpu seisuga oli Ida-Virumaal registreeritud töötuid 8075 (ligi 21% sealsest elanikkonnast).
Töötukassa analüüsiosakonna analüütiku Kristi Villsaare sõnul on nagu Eestis keskmiselt , nii ka Ida-Virumaal tööturukoolitusel osalenud tänavu ühes kuus keskeltläbi 12% registreeritud töötutest. Novembris osales Ida-Virumaal töötukassa kaudu töökoolitusel 1207 inimest, lisaks tööotsingukoolitusel 257 inimest. Töötukassa peab seepärast koolitustes osalemise madalat taset pigem suurettevõtete kadumise süüks.
„Päris oluline osa koolitusest toimub ettevõtetes, eriti suuremad ettevõtted koolitavad oma töötajaid palju ise ja Kirde-Eestis on suurte ettevõtete osakaal suurem kui mujal Eestis,” on sama meelt ka haridus- ja teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse valdkonna peaekspert Aino Haller. Majanduskriisi ajal kadus olulisi suuri ettevõtteid (näiteks Kreenholm) ja ka allesjäänud tõmbasid personali koomale ega suutnud panustada koolitusele. „Et antud ülevaatest on näha, et kõige rohkem osalevad koolitusel töötavad inimesed, siis Kirde-Eestis on just tööandjate osa vähenemine tõenäoliselt olulisem kui mujal Eestis,” arvab ta.
Ministeerium on programmi „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” raames toimuvate tasuta kursuste tellimisel seadnud prioriteediks kursused Kirde-Eestis. Töötukassa on suurendanud tööturukoolituse osakaalu Ida-Virumaal: kui 2010. aastal suunati tööturukoolitusele piirkonnas 2904 inimest, siis 2011. aastal juba 7149 inimest ja koolitatavate arv kasvas ka tänavu.
Väiksem õppimissoov
Kui tööandja korraldatud õppes osalemine on inimestele enesestmõistetav, siis üldine koolitusvalmidus on venekeelse elanikkonna hulgas väike. Ka siin paistab Kirde-Eesti ülejäänud piirkondade taustal negatiivselt silma: 73% elanikest polegi õppimisest huvitatud. Samuti on Kirde-Eestis veidi suurem 45-aastaste ja vanemate osakaal, kes näevad olulise takistusena õppimisel tervisest ja vanusest tulenevaid probleeme.
Eestis levinud paradigma kohaselt on õppimine mõeldud noortele, mistõttu vanuse tõustes õpimotivatsioon väheneb. Vanemaealised ei usu, et nad suudaksid veel uusi oskusi omandada.
„Selliseid hoiakutest tulenevaid suundumusi on keeruline mõjutada, aga püüame ka sellega tegeleda,” ütleb Haller.
Karolin Kõrreveski vahendab Kirde-Eesti kohalikke elukestva õppe eksperte, kelle arvates puudub neil korralik koolitusvõimalustest teavitamise ja karjääriteenuste pakkumise süsteem/koostöövõrgustik, mistõttu koolitusinfo ei jõua tihtilugu probleemsete gruppideni.
„Seega tuleb pingsalt silmas pidada iga piirkonna elanikkonna eripära, et pakutavad abimeetmed jõuaksid ikka õigete sihtrühmadeni. Vaja oleks psühholoogilise toega karjäärinõustamiskeskusi gruppidele, kes osalevad õppes vähe. Kindlasti aitaks Kirde-Eestis elukestvas õppes osalejate hulka suurendada riigikeele õpe, mis avardab võimalusi osalemaks enamatel koolitustel,” loetleb ta võimalusi, mis tagaks Kirde-Eesti elanikele võrdsema olukorra.
