Kassipüüdja viib valimatult varjupaika liiga palju kiisusid?

Ei hoolita sellest, kas tegemist on metsiku hulkuva loomaga või ringi jalutava koduse kassiga. Hulkuvate kasside probleemi lahendamise asemel tegeldakse lihtsalt kassipüügiga. Eesti Loomakaitse Seltsi andmeil toodi mõne aja eest kodutute loomade varjupaika kahe päevaga ligi 70 kassi, kellest osa olevat olnud korralikud kodukassid.

Tallinnas loomi püüdva firma AS Teho projektijuht Tõnis Vare lükkab need jutud ümber. “Me ei vii massiliselt,” kinnitab ta. “Me viime ainult hädajuhtumeid või ainult siis, kui puurid tühjaks saavad.” Jutud pearahast on tema kinnitusel rumalad, püüdja saab lepingu järgi kindla palga.

Vare hinnangul hulgub pealinnas ringi kaks ja pool tuhat kassi ning püüdjal ei oleks probleem püüda tunduvalt suuremas koguses kasse kui praegu. Kuid kassipüüdjal on tema sõnul kohustus püüda ainult agressiivseid ja haigeid kasse – puht füüsiliselt ei oleks suuremat hulka kuhugi panna. Kui puuri satub kaelarihmaga või kiibistatud ja hoolitsetud kass, siis laseb püüdja need puurist uuesti lahti. Vare kinnitab, et kassipüüdjat kontrollitakse pidevalt ning omavoli on välistatud.

Eesti Loomakaitse Seltsi esindaja Kairi Sepa sõnul on kassipüüdja viimasel kahel nädalal püüdnud kaks kaelarihmaga kassi, kellest üks on juba teist korda varjupaigas. Ka praegu pidavat seal olema priskeid kodukasse, õnneks on osa omanikke taibanud kadunud kodukassile varjupaika järele minna.

Keskkonnaametile esitatud aruannete järgi püüti näiteks mais kokku 113 kassi, neist 87 kahe viimase nädala jooksul. Aprillis tabati hulkumas 99 kassi, ainuüksi aprilli eelviimasel nädalal 75 kassi.

Umbne vangistus

Tehol on linnaga leping, mis kohustab kasse püüdma. Leping näeb ette, et hoiupaigas peab ruumi olema vähemalt 80 kassile ja umbes nii palju neid Laagri lähedal asuvas Tänassilma varjupaigas ka on. Väljakutsetele ja linnarahva kaebustele reageerimata jätmine toob firmale kaasa 2000 krooni suuruse trahvi ning võib ilma jätta linna poolt iga kuu makstavast 50 000 kroonist.

Tänassilmas asuv koerte varjupaik, kus ka kasse hoitakse, näeb tõeliselt masendav välja. Kui koerad on õues tarades, siis kassid on mahutatud kolme kitsasse ja umbsesse ruumi. Kassist vaid paar korda suuremad puurid täidavad seinad pea maast laeni, enamikus puurides on koos mitu looma. Õhuliikumisega on probleeme ning julgelt võib väita, et ruumid haisevad.

Kairi Sepp tunnistab, et kasside olukord on üsna lootusetu. Loomakaitsjad on tema sõnul üritanud püüdjaid veenda, et uue varjupaiga valmimiseni ei püütaks tänavalt rohkem kasse, kui üks puuri kohta, sest varjupaiga kassimaja ei sobi mitte kuidagi loomade hoidmiseks.

“Minu kui loomasõbra seisukoht on, et pigem jätta kassid püüdmata, kui nad siia tuua,” ütleb Sepp. Tema sõnul on kahjuks paljude linnakodanike seisukoht teistsugune ning Teho on saanud nii palju väljakutseid, et nendest on kogunenud päevadepikkune järjekord. “Me saame aru, et nad peavad lepingut täitma, aga nad ei suuda neid tingimusi täita,” kurdab Kairi Sepp, viidates kasside elamistingimustele varjupaigas.

Tõnis Vare on veendunud, et varjupaik saab Teholt head raha. Lisaks käivat varjupaigas firma oma veterinaararst. Loomasõbrad suhtuvad asjasse tema hinnangul liiga emotsionaalselt. “Üks on ideaalne maailmanägemine, teine reaalne, nagu tegelik elu on,” räägib Vare.

Olukorra lahendamiseks ei oska ükski osapool kõiki rahuldavat lahendust välja pakkuda. Kõik loodavad, et kunagi valmib uus varjupaik, kus loomade hoidmiseks on korralikud tingimused. Samuti unistatakse ajast, mil loomaomanikud ei lase oma lemmikuid märgistamatult omapäi ringi hulkuda.

Lepingus pearaha maksmist pole

Tõnu Tuppits, Tallinna keskkonnaameti juhataja

Riigihanke tulemusel sõlmitud lepingus AS Tehoga ei ole püütud loomade eest nn pearaha maksmist sätestatud. Lepingu järgi makstakse AS Tehole püsihinda, mis on igas kuus koos käibemaksuga 50 000 krooni. Püsitasu sisaldab hulkuvate ja omanikuta loomade püüdmist, paigutamist varjupaika, veterinaarset läbivaatust, omaniku väljaselgitamist, loomade kohta arvestuse pidamist ja nende registreerimist.

Eraldi tuleb maksta loomade toidu ja nende hoidmise eest varjupaigas. Ühe koera hoidmine maksab 245.60 kr (1 päev) ja ühe kassi hoidmine 65.70 kr (1 päev).

Alates 1. märtsist on hulkuvate loomade püüdmine Tallinnas paranenud. Linna eelmise lepingupartneri osutatud teenus meid ei rahuldanud, loomi peaaegu ei püütud. Nüüd on olukord vastupidine. Kodanikud kurdavad ja süüdistavad AS-i Teho, sest hulkuvaid loomi püütakse liiga palju.

AS Teho tegutseb ja lähtub riigi ja Tallinna linna õigusaktidest. Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirja punkti 4.2 järgi on AS Tehol õigus kinni püüda kõik hulkuvad, märgistamata loomad, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada, või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomad, kes viibivad omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi.

AS Teho saadab igal esmaspäeval aruande eelmisel nädalal kinnipüütud loomade arvu, püüdmise koha ja kellaaja kohta.