Kohalik ajaleht kirjutab, et vabaõhuujula internetilehe varastaja on Eestis. Eesti — see kõlab Ganderkesees vist nagu paik, mis asub maailma teises otsas. Just sellepärast ei pane keegi imeks, kui Ganderkesee linnavolikogu liige Christian Marbach väidab, et varastaja nimi on Maie Nuckeos, kes olevat „rahvusvaheliselt tuntud kurjategija domeenide registreerimise alal”.

Fantoommaja Tartus

Maie kõlab eestipäraselt küll, perekonnanimi Nuckeos mitte. Saksa domeenide registreerimise organisatsiooni Denic lehelt aga selgub, et tegelikult on domeen freibad-ganderkesee.de registreeritud nimele Maie Nuckeos FIE. Tema andmebaasis olev telefoninumber on ilmselgelt Eesti jaoks liiga pikk ja tema väidetaval kodutänaval Tartu linnas on ainult umbes 12 maja — aadressi järgi aga on majanumber 112. Andmebaasis olev e-posti aadress ei toimi.

Kuigi salapärast Maiet pole võimalik Eestist leida, on tema nimi saksakeelses internetis levinud. Foorumitest leiab teisigi sarnaseid lugusid. Näiteks kurdab üks kriminaalromaanide autor, et avastas ühel hommikul, et ta ei saa enam oma meile kätte. Ka tema domeeni uus omanik on Denici andmete järgi Maie Nuckeos Eestist. Üldse on sellele nimele registreeritud vähemalt paar tuhat või isegi üle kümne tuhande saksa .de-domeeni — täpne arv pole teada. Igatahes on domeene ühe isevärki nimega eestlanna jaoks palju, kui arvestada, et iga domeeni eest tuleb aastas maksta mitu eurot.

Vargad ilmselt Saksamaal

Kui sisestada interneti otsimootorisse „Maie Nuckeos”, viib esimene tulemus Berliini advokaadi Thomas Meieri kodulehele. Tema kitsam eriala ongi domeenide varastamise valdkond. Nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul võib nimelt olla õigus teatud domeenile ja Meieri töö on aidata tal seda tagasi saada. Üks raskusi, kirjutab Meier oma lehel, on see, et varastajad istuvad tihti välismaal ja sellepärast on neid raske kohtusse kaevata. Maie Nuckeosi puhul arvab ka tema, et tegelikud vargad ei ole Eestis, vaid hoopis Saksamaal.

Kuidas domeenivargus käib? Meier selgitab seda niimoodi: keegi on loonud olemasolevatest domeenidest suure andmebaasi. Kui mõne domeeni registreerimine mingil ekslikul põhjusel lõpeb või — nagu juhtus väikelinna Ganderkesee ujula puhul — kui domeeni omanik sureb, on võimalik väga ruttu domeen mõnele muule omanikule ümber registreerida. Seejärel pakutakse domeeni algsele omanikule interneti kaudu võimalust see tagasi osta.

Kuigi meie Maie Nuckeos on valeandmeid kasutades registreerinud tuhandeid domeene, peab Meier ikkagi igal konkreetsel juhul eraldi taotlema, et tema klient saaks oma domeeni tagasi. Miks domeenide registreerija Denic midagi ette ei võta? „Me näeme üsna vähe probleeme,” vastab ta EPL-i järelepärimisele. See on üllatav üksnes esimesel pilgul: juriidiliselt on Denic ühistu, millele kuuluvad Saksamaa internetioperaatorid. Ja neile operaatoritele toob iga registreeritud domeen — kokku on praegu registreeritud üle 15 miljoni .de-domeeni, iga päev tuleb üle tuhande juurde — kasumit.

Domeenidega kauplemisest on saanud tõeline äri. Uhkusega kirjutab Saksamaa selle ala suurim ettevõte Sedo, et nende käive on üle kuue miljoni euro kuus. Domeenikauplemine toob tulu nii Sedo 150 töötajale kui ka internetioperaatoritele. Maksavad aga need, kes leiavad, et nende domeen on üleöö kadunud. Nende valik on kas leppida domeeni kaotamisega, maksta raha varastajatele või maksta natukene vähem advokaadile. „Tegevus pole ebaseaduslik,” rõhutab ka advokaat Meier. „Domeenivargad lihtsalt kasutavad ära auku süsteemis.”

Nii kaua kui see äri ei ole Saksamaal seadustega reguleeritud, õitseb ta edasi. Ja inimesed arvavad ka edaspidi, et kaugel Eestimaal istub keegi Maie Nuckeos, kes varastab neilt domeene.