Ilmar Raagi filmile “Klass” tuleb järg ETV noorte telesarjana

Ilmar Raagi sõnul käidi telesarja idee välja otseselt noorte nõudmisel. “Noored ning ka pedagoogid ja psühholoogid tahavad teada, mis saab edasi,” põhjendas Raag, kes on käinud filmiga koolides ning saanud selle vaatamisele järgnenud aruteludelt palju tagasisidet. “Kuna film lõpeb nii-öelda kolme punktiga, siis soovitakse teada, kuidas läheb kohtuprotsess, kui paljud said surma ja kas haavatud saavad pärast juhtunut taas täisväärtuslikku elu elada.”

Telesari “Klass” algabki sealt, kus samanimeline film lõpeb. Seriaal vaatleb, mis juhtub

“Klassi” tegelastega pärast koolis toimunud tulistamist, ning keskendub peategelaste Kaspari ja Andersi võimalusele taas ühiskonda lülituda. See on raske nii psühholoogilises kui ka sotsiaalses plaanis, sest ühiskond ei ole kerge andestama. Ka tuisupäises teismeeas toime pandud tegu võib sind saata kogu elu. Sisuliselt on ainuke võimalus teha midagi sellist, mis annab sulle külge uue märgi. See on lugu ühiskonnast, kus menetletakse ränka kuritegu.

Teleseriaalile tellib ETV 2008. aastal pilootsaate ja seejärel otsustatakse edasine tootmiskava. “Pilootsaade peabki näitama, kas on tegemist tõeliselt perspektiivika sarjaga, ja sellisel juhul tuleb vahendid selle tegemiseks lihtsalt leida,” selgitas kultuuriprogrammi tellija Gerda Kordemets.

Lisaks noortesarjale valiti 2008. aastaks ka lastesarja kava, sel puhul valiti kolmest ettepanekust välja Elo Seliranna arvutimängu laadis lugu “Seikluse rüütlid”, kus kahel päriselu ja teise galaktika vahel seikleval poisil tuleb täita ülesandeid, koguda võlu- ja vaimurelvi, pääseda koletiste käest ja hoolimata erimeelsustest kokku hoida. Kümnete seikluste kaudu kogevad poisid, mis on sõprus, rõõm, surm, kaotus, üksindus ja armastus. Tegevus toimub praegusele arvutipõlvkonnale mõistetava loogika järgi: kõrgemale tasemele jõudmiseks peab täitma teatud ülesanded. Loo visuaalsus annab võimaluse luua saatele lisaväärtusena juurde arvutimängukeskkond, kus saab proovida, kuidas mängija ise tegelaste asemel hakkama saaks.

Pole täiuslik

Kordemetsa sõnul polnud valikukomisjoni arvates kumbki väljavalitud töödest täiuslik, kuid mõlemas on hea arenduse korral ainest tõeliselt huvitavaks sarjaks. “Väljavalitud tööde tugevaks küljeks on hea sihtrühma huvide tundmine ja vaatajaga arvestamine, põnevalt ehitatud süžeeliinid, köitvad tegelased ja hulgaliselt huvitavaid väljaarendamist väärivaid dramaturgilisi võimalusi. Sarjade miinuseks on tootja poolt vaadatuna esmapilgul keerukus ja ka eeldatav maksumus, kuid kumbki neist põhjustest ei saa hea idee puhul olla otsustamisel määrav.”