Igale patsiendile leidub oma ravim

•• Kogu maailmas põeb astmat üle 300 miljoni inimese, milline on olukord Eestis?

Kahjuks on astma Eestis aladiagnoositud ja nii on see paraku kogu maailmas. Täpset astmahaigete arvu Eestis ei teatagi. Kui mõni aasta tagasi tehti meil astmauuring, oli tookord haigeid 7%. Tõde on see, et astmahaigeid tuleb pidevalt juurde ning haigus võib ilmneda igas elueas. Arenenud majandusega riikides kulub arvestuslikult juba 1–2% tervishoiuressurssidest astmale.

•• Astma ja allergia käivad käsikäes. Miks astmaatikute ja allergikute arv pidevalt suureneb?

Meie ümber on siiski väga palju keemiat. Oma osa mängivad ka pakettaknad. Mikrokliima halveneb, ventilatsioon pole paigas. Seda näitas juba ju Rootsi praktika – kui seal hakati majadele panema uusi aknaid, halvenes kohe ka ruumide mikrokliima ning haigestunuid oli rohkem.

•• Iga köhatus või hingeldamine ei viita veel astmale. Milliste kindlate sümptomite esinemisel tuleks astmat kahtlustada?

Kiunuva või vilistava hingamise hoog, häiriv kuiv köha öösel, köha või vilistav hingamine pärast füüsilist koormust. Samuti öised ärkamised raske hingamise või köha tõttu. Inimesel on tunne, nagu kõditaks keegi kurgus sulekesega. Alla-aastasel lapsel võib viirusinfektsioonide tõttu kiuneid esineda, kuid arsti konsultatsioonile tuleks tulla juhul, kui põnn ei jõua joosta või kui tavaline külmetushaigus kulgeb raskelt ja kestab üle kümne päeva.

Astmaatiku hingamisteed on ülitundlikud, sest astma korral on limaskest normaalsest limaskestast 10 000 korda tundlikum.

•• Kui suur osa on astmasse haigestumisel pärilikkusel?

Üsna suur. Astma on retsessiivselt päritav haigus, mis võib kanduda edasi üle põlvkonna. Kui vanaisa oli astmaatik, võib  haigestuda suure tõenäosusega tema tütrelaps. Kui vanaema oli astmaatik, siis pojalaps. Kui üks vanematest põeb astmat, on järglasel astma esinemissagedus 25%. Kui mõlemad vanemad, siis suisa 75%. Samuti mängib olulist rolli organismi üldine seis, eluviis ja kaasuvad haigused.

•• Kas astmadiagnoosiga patsient saab elada täisväärtuslikku elu?

Muidugi. Nüüdsete ravimitega saab astmat väga edukalt kontrolli all hoida. Mäletan aegu, kui polnud veel inhalaatoreid ja suukaudseid hormoonravimeid manustati ööpäevas annuses 20 mg ja rohkem. Nüüd on dooside suurused 0,1–1,6 mg ja nii väikesed kogused ei põhjusta mingeid kõrvalnähte. Samuti saab arst nüüd otsustada, mis on patsiendile parim lahendus: hingamisteede põletikuvastane ravim on glükokortikosteroid ehk hormoonravim, mida kasutatakse astma püsiraviks, pika toimeajaga bronhilõõgastid sobivad püsiraviks koos põletikuvastase raviga, neist kahest on Eestis ka kombinatsioonravimid. Püsiraviks kasutatakse samuti antileukotrieene, mis ravivad hingamisteede allergilist põletikku, kuid pole hormoonpreparaadid. Valik on väga suur ja igale patsiendile leidub oma. Kui ravimit kasutatakse õigesti, on lihtne ennast jälgida: sümptomeid pole, füüsiline aktiivsus on normaalne – järelikult on ravi-annus õige. Jah, astmaatik peab ravimeid võtma kogu elu, kuid annus sõltub patsiendi seisundist. Ravi katkestada ei tohi, sest ainult nii saab hoida astmat kontrolli all.

•• Mis teile arstina enim muret valmistab?

Kui inimestel on majanduslikult raskem aeg, püütakse esmalt ära maksta laenud-liisingud ja alles siis mõeldakse ravimitele.

Inimese kalleim vara on aga tervis ja selle arvel ei tohi kunagi kokku hoida. Kui patsiendil astma ägeneb, jõutakse varem või hiljem erakorralise meditsiini osakonda, kuid siis on ravi riigile palju kallim. Teisalt teeb murelikuks see, et arstil on haige jaoks väga vähe aega. Igale patsiendile on ette nähtud 20 minutit, kuid selle aja sees peab jõudma patsiendi läbi vaadata, diagnoosida, haiguse olemust selgitada, retsepte kirjutada. See aeg on ilmselt napp ja see teeb kurvaks.

•• Aga rõõmu?

Mida varem diagnoosi paneme, seda edukam on ravi. Suudame patsiendil juba diagnoosida astma juhul, kui tal pole veel hingamispuudulikkus välja kujunenud. Samuti teevad rõõmu tublid perearstid, kes suunavad patsiendi pikema köhimise korral kopsuarsti vastuvõtule. Inimene on ju tervik.

Astmahoo võib vallandada nii vaimne kui ka füüsiline seisund. Rõõmu teebki see, et õige ravi korral saab patsient südamest naerda, aga ka kurvastada – inimene saab elada täisväärtuslikku elu. Oma unistuste elluviimisel pole astma kindlasti ületamatu takistus.

Astma kulg

Inimese eluea lõikes

•• Enamasti lööb haigus välja enne kuuendat eluaastat.

•• Imiku või lapseea astma kaob 30–50 protsendil juhtudest puberteedieas, eriti poistel. Hilisemas elus ilmneb taas.

•• Umbes 2/3 lastest püsib astma kogu ülejäänud elu

•• Lapseea astma ei kasva n-ö välja – kergel astmal lapseeas on hea prognoos, keskmise raskusega ja raskel säilib aga sama raskusaste.