Eestiaegne autoreklaamide keel sarnaneb tänapäevasega

“Sõidurõõm“, “Räägime uuesti autodest“, “Autode looja“, “Täiuslik sõidunauding” on vaid mõned tuttavad hüüdlaused viimasel ajal meediakanalites ilmunud sõiduautoreklaamidest.

1920.–1930. aastate päevalehtedes ilmus autoreklaame peaaegu sama tihti kui praegusel ajal, kuigi toodetud ja müüdud masinate hulka ei anna võrreldagi.

Väga aktiivne periood oli aastatel 1924–1935, kui peaaegu igas lehenumbris ilmus vähemalt üks-kaks uute sõiduautode reklaami. Juba siis reklaamiti enim autobrände, mis on meile tuttavad ka tänapäeval: Ford, Opel, Citroėn, Peugeot, Renault, Jaguar, Pontiac, Chevrolet ja Fiat.

Kaasaegselt lennukas

Maailmasõdadevahelises Eestis ilmunud reklaamid polnud sugugi nii algelised, kirjeldavad ning tootekesksed, kui ehk tänapäeva ülimalt mitmekesises tarbimis- ja promotsioonikeskkonnas elades arvata võiks. Nii hüüdlaused kui ka pikemad põhitekstid ületasid 1920.–1930. aastatel sageli oma lennukuselt tänapäevaseid reklaame, väljendades tihti moodsale tarbimiskultuurile omaseid väärtusi, nagu brändi tuntus, mugavus, uudsus ja ilu. Järgnevad hüüdlaused ning tekstilõigud kõlaksid veidi tänapäevasema keelekasutuse puhul väga tuttavalt: “Üks iluduse väljendus“ (näide 1926. aastast), “Uus elamus autosõidus“ (1927), “Rahwuswahelise automobilismi selleaastane sensatsioon“ (1931), “Erskine Six wõistleb wõime ja sõiduomaduste poolest isegi kõige kallimate sõidukitega. Ta ühendab tõlla paremusi kupee wäledusega ja sport roadsteri nägususega.“ (1926)

Autoreklaamide areng pole olnud ühesuunaline: üsna sarnased on viimastel aastatel ning 1920. aastate lõpus ilmunud autoreklaamid, kus tänu suuremale kindlustundele, inimeste paremale elujärjele ja laiemale tootevalikule rõhutati rohkem mugavust, seiklusi, staatust, välimust ja uudsust. 1930. aastate majanduskriisi ajal, II maailmasõja eel ning Eesti taasiseseisvumise järel keskendusid uute autode reklaamid toote hinnale, säästlikkusele, usaldusväärsusele ja töökindlusele.

Erinevad rõhuasetused

Reklaamide visuaalses kujunduses on alati esikohal olnud pakutav auto ning selle brändielemendid. Muutunud on inimeste kujutamine: vanemates autoreklaamides võis näha peamiselt inimgruppe, tänapäevased on väga indiviidikesksed, kujutades enamasti ühte inimest. Nii 1920.–1930. aastatel kui ka tänapäeval on autot ikka “meeste asjaks“ peetud – piltidel kujutati kaks korda rohkem mehi kui naisi. Harva, kuid siiski, suunati reklaami ka naistele (Adler Trumpf Junior 1939. aastal).

Päevaleht 1920–1939

•• "Phänomobil ei ole mänguasi, vaid neljasilindriline, neljataktiline, 12 H.J, mootor Boschi magneedi süütamisega, majanduslikult kõige kasulikum ja kõige uuema komfordiga varustatud moodne sõiduk" (1922).

•• "Uus Oakland on nooruslik, elaw, edasitormaw ja painduw. Meeldiw sisemiselt, maitserikas ja ilus wäliselt" (1928).

•• "Igalt poolt maailmast tuleb teateid uue Fordi tublidusest!" (1929).

•• "Marmon – igale targale ostjale, kes otsib luksussõidukit ka wäljaspool luksusklassi" (1930).

•• "Aastaid oma ajast ees" (1937).