Autoriõiguse rikkumine ei viinud karistuseni

Kaanekujunduses töödeldud foto kasutamiseks ei olnud luba andnud ei fotograaf ega foto kasutamiseks ainulitsentsi ostnud inimene. Pöördumine päeviku välja andnud OÜ Büroodisain poole foto eest maksmise asjus ei viinud aga kuhugi.

“Küsisin 2000 krooni, et saaksin fotole tehtud kulutused katta. Firma sõnul on nende maksimaalne tasu 500 krooni, millega ma nõus ei olnud. Oleks nad siis vähemalt vabandanudki,” on Haas siiani nördinud.

OÜ Büroodisain tegevjuhi Andras Metsa sõnul on igal autoril oma hind, mis tegevjuhi hinnangul jääb neljasaja-viiesaja krooni kanti. “Haasi küsitud hind oli liiga kõrge,” põhjendab tegevjuht maksmata jätmist. Tegevjuhi väitel pole neil varem selliseid probleeme olnud, kuigi firma teeb koostööd kümnete fotograafidega. Eesti Päevalehel on teada siiski vähemalt üks varasem juhtum, mis aga lahenes poolte kokkuleppel, mistõttu fotograaf teemat leheveergudel enam lahata ei soovinud.

Kuna Annika Haas ja OÜ Büroodisain omavahelist kokkulepet ei saavutanud, algatas Lõuna politseiprefektuur Haasi avalduse alusel kriminaalmenetluse, mis päädis 2004. aasta sügisel otsusega, et puudus kuriteo koosseis, mistõttu autoriõiguse seadust rikutud pole. Politsei ei tuvastanud OÜ Büroodisain tegevuses tahtlust, vaid tegemist oli hoolsuskohustuse rikkumisega ehk maakeeli hooletusega. Konks seisneb tõigas, et OÜ Büroodisain sai kujunduse justkui kujundajalt, kes oma töö konkursi korras firmale esitas. Kujundajaga olla sõlmitud suusõnaline kokkulepe, mistõttu OÜ Büroodisain tegi seaduse silmis hooletusvea, jättes tuvastamata kujundusel esitatud töödeldud foto autori ja temale makstud tasu.

Seaduse silmis korras

“Kujundaja kinnitas, et kõik on korrektne. Ma ei tulnud selle peale, et foto võiks olla fotograafi töö, autorikaitse objekt – sellise tasemega fotot võib teha ka algklassilaps,” põhjendab Metsa viga, kinnitades, et pärast seda on ta kõik kasutatavad fotod isiklikult üle kontrollinud. Kujunduse autor Evelin (kes ei soovinud oma perekonnanime avaldada) ütleb aga, et e-kirjatsi lähetatud teate peale saata kujundusi reageerinud tütarlaps nägi oma “võistlustööd” järgmisel korral juba päeviku kaanel.

Otsus oli õiglane

Marge Püss, ringkonnaprokurör

Suurem osa nii kriminaalkoodeksi kui ka karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest eeldab subjektiivsest küljest tahtlust, sealhulgas autoriõiguste rikkumine. Antud juhul OÜ Büroodisain rikkus hoolsuskohustust. OÜ käitumises ei esine kuriteokoosseisu, sest OÜ käitumises puudub tahtlus. Isiklikult pean seda õiglaseks otsuseks.

Antud juhul on kaebajal õigus pöörduda kohtusse tsiviilkorras, sest tegemist on minu arvates tsiviilõigusliku vaidlusega.

Euroopas on viimasel ajal asutud aktiivselt autoriõigusi kaitsma, mida tuleb pidada positiivseks. Siiski tundub mulle, et kohati on autoriõigustega seonduv Eestis ülekriminaliseeritud.

Marge Püss on prokurör, kes tegeles Annika Haasi looga