Pronkssõduri karva lehtede külm sõda oma riigi vastu

Riigikogus vastu võetud keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus on andnud võimaluse kiilu löömiseks Eesti parteide vene riigikoguliikmete ja venekeelsete valijate vahele.

Asi on aetud ebaajakirjanduslikult isiklikuks. Üks pahatahtlikumaid pealkirju oli 15. veebruaril vene Delfis – “Keelatud rajatiste seadus on vastu võetud parempoolsete parteide vene parlamendiliikmete pärast”. See on sama tark, kui väita, et tuul puhub seetõttu, et mets mühiseb.

Artiklis nimetatud seaduse vastuvõtmises süüdi olevaid Mihhail Lotmanit, Nelli Kalikovat, Igor Gräzinit, Tatjana Muravjovat ja Sergei Ivanovi sõimati foorumis uskumatult räpaselt ning Ivanovi ähvardati varitsusega tema kodu juures ja järgneva füüsilise vägivallaga.

Venelastest parlamendiliikmed löödi häbiposti ka Vesti Dnja veergudel, kus Aleksandr Tšaplõgin ründas eriti Mihhail Lotmanit, väites, et Lotman on reetnud oma isa mälestuse, hääletades ka Juri Lotmani mälestust kehastava monumendi lõhkumise poolt.

Komsomolskaja Pravdas Eesti-teemat kureeriv korrespondent Galina Sapožnikova avaldas hüsteerilise artikli, kus nimetas pronkssõdurit Eestis elavate sadade tuhandete venelaste viimaseks kaitseliiniks ja oma Stalingradiks, väites, et inimesed on valmis “seinana ründama juubeldavaid neonatse”. Ka Sapožnikova loetles vene rahva vaenlasi, kelleks on Mart Laar, Juri Lotmani alatu poeg Mihhail, kes 80 000 dollari eest müüs maha oma isa arhiivi, sealhulgas vana sõjakomissariaadi kutse. Sapožnikova mustas loetelus on Peeter Tulviste, Venemaad ja venelasi vihkav Marko Mihkelson, Tiit Matsulevitš ja 14 aastat Moskvas elanud Ene Ergma, Trivimi Velliste, tõelise nimega Trofim Velitškin. Eriline süü pandi vene perekonnanimedega parlamendiliikmeile Nelli Kalikovale, Tatjana Muravjovale ja Sergei Ivanovile. Sapožnikova nõudis Venemaalt karmi reageeringut Tallinna alatusele.

Kuid mida me tahame Moskva lehe korrespondendilt, kui venekeelses Delfis ilmus Eduard Zolotarevski üüratu artikkel “Neonatsism Eesti juhtkonnas”, mis on üks paljudest sellelaadsetest ja algab nii: “Lugupeetud härrad! Loodan, et nüüd on kõigile selge, et riiki juhivad neonatsid.”

Ja lugejaile ongi kõik selge, sest mäng käib kogu aeg ühte väravasse.

Vesti Dnja avaldas tuntud eesti muusiku Heldur Jõgioja artikli, kes rääkis oma pronkssõdurile pühendatud ja Olev Vestmanni esitatud laulust, milles on sõnad: “Graniidist alusel nüüd pronksis seisma pean, see otsus polnud siiski enam minu teha.” Jõgioja kritiseeris endise parteitöötaja Ansipi poliitikat. “Olen kindel, et nad ei julge ausammast puutuda. Olen keskerakondlane ja kogu meie partei on mälestusmärgi teisaldamise vastu,” kirjutas ta, lisades, et tema vanemad on sõjakeerises teadmata kadunud. “Mu võõrasisa, eestlane, oli Vene ohvitser. Kaks aastat sõdis Vene-Jaapani sõjas, neli aastat võitles sakslaste ja austerlastega Esimese maailmasõja tandril, sai alampolkovniku auastme ja kaks Georgi ordenit. 1919. aastal pidi asuma Eestisse. Armastada Venemaad, mitte Venemaa võimu, vaid Venemaad, austada langenud sõdurite mälestust on iga inimese kohus meie maal. Ma mäletan alati seda, et olen Vene ohvitseri poeg,” kirjutab Jõgioja.

Teisipäevane Molodjož Estonii avaldas artikli “Admiral on tagasi”, milles Arseni Novenkov rääkis Johan Pitka ausamba taaspüstitamisest Hirveparki. “Viis aastat tagasi oli see monument ajutiselt püstitatud kaitseliidu peastaabi juurde praeguse okupatsioonide muuseumi kohale. Nüüd aga nihutati pronksadmiral Hirveparki. Praeguse Eesti ühiskondlik-poliitilise elu kontekstis ei saa see ümberpaigutamine jätta esile kutsumata assotsiatsioone olukorraga pronkssõduri ümber. Liigutada mälestusmärke nagu nuppe on praeguste poliitikute lemmikmäng, nad eelistavad oluliste tervishoiu-, haridus- ja teiste probleemide lahendamise asemel askeldada pronkskujude ümber,” kirjutas autor.

Teisipäevane Vesti Dnja avaldas esiküljel Jürgen Ligi ja Andrus Ansipi labidaga fotomontaaži ja järgneva hoiatuse kaitseministri aadressil: “Vesti hoiatab: kui pärast seda artiklit minister Ligi ikkagi kirjutab alla pronkssõduri demonteerimise paberile, pöördume me ametlikult kaitsepolitsei poole palvega veenduda, kas ministri teguviisis on või ei ole kuriteokoosseisu.” Nii et viimane tõsine hoiatus Jürgen Ligile Keskerakonnale kuuluvalt lehelt!

Kolmapäevane Vesti Dnja tegi tuule alla veel ühele valimiskonkurendile – roheliste liidrile Marek Strandbergile. Leht sai Moskvast informatsiooni selle kohta, et Venemaa õiguskaitseorganid kaaluvad võimalust Eesti rublaafääri uurimiseks. See soov on omakorda seotud Ramzan Kadõrovi määramisega Tšetšeenia presidendi kohale. Eeldatakse, et 1992. aasta rahareformi käigus müüdud rublad võisid minna tšetšeeni separatismi rahastamisele. Seetõttu sattusidki Vene uurimisorganite huviorbiiti Mart Laar ja Marek Strandberg. Viimane vaatab fotolt vastu, tšetšeeni võitleja roheline araabiakeelne pael peas.

Kolmapäevane Molodjož Estonii kirjutas vene päevast Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumis, kus eesti õpilased ja õpetajad võtsid vastu oma vene eakaaslasi ja kolleege. Eesti lapsed laulsid vene laule ja esitasid vene rahvatantsu. Viktoriini auhinnaks olid vastlapliinid teega. Küsiti suhteliselt keerulisi küsimusi. Näiteks: kes on Nikolai ja kuidas on ta seotud Gustav Adolfi gümnaasiumiga? Tuli välja, et jutt käib Vene keisrist Nikolai Esimesest ja Gustav Adolfi gümnaasium oligi kunagi Nikolajevskaja Gimnazija.

Raadio 4 vastutava toimetaja Ivan Makarovi venekeelsete ajalehtede ülevaade, mida ta teeb Vikerraadio saates “Uudis+” kolmapäeviti kell 12.30