Allohvitseride väärtustamisest riigikaitsesüsteemis

Tore jutt küll, kuid meie kindralid on ise toonitanud hoopis vastupidist. Härra kindral on ise väitnud Suurbritaannia kõrgele sõjaväelasele, et Eesti kaitseväe allohvitserkond tuleks Tema teenistuse aeg üldse ärakaotada ja vanemallohvitserid tuleks taandada seersanditeks sest kuhugi mujale nad ei kõlba.
Ka on härra kindral ise rõhutanud Eesti ohvitserkonna kui sellise mittepädevust riigikaitses. see jutt ajab ihukarvad püsti, kas meie kui maksumaksjad oleme saanud kehva ja mittepädeva kaitseväe omanikeks ja meie higi ja pisaratega kogutud raha kaitseväe tarbeks on maha visatud raha.
Moraal selles jutus on järgmine: riik kes ei oska oma iseseisvust kaitsta ei vääri vabadust.

Jah, allohvitseride olemasolu kaitseväes on tänaseni alahinnatud ja tänu sellele pole ka allohvitseride enda hindamiskaala paranenud. Tuleb ka tunnistada, et koostöö ohvitseide ja allohvitseride vahel pole sealmail, kus ta võiks olla ja selle tagajärjel oleme jõudnud sinnamaale, et sõdur väidab sõjaväes oldud aja asjatuks. Olen arvamisel, et tänane ühiskond pole see, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli, neil oli Vabadussõja näol tugev vundament all, täna seda ei ole seega leian, et ohvitseride kogud peaksid esialgu olema ühised... Täna on aga nii, et ohvitseride kogud on eraldi ja see ei kasvata mitte kokkukuuluvust vaid võõranuvad. Suure negatiivse tõuke andis ohvitserkonnale 93. aasta Kuperjanovi pataljoni ülem Viljard Tuisk, kes lausa kutsus ohvitsere teineteise peale koputama. Samuti andis negatiivse tõuke peainspektorite negatiivsed tegevused, kus sõduri protest tehti koheselt teatavaks sellele ohvitserile, kelle peale protestiti.. Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et puudub õlatunne omavahel. Arvan, et ka Kerti enda tegevus, kui kästi Kuperjanovi pataljonil ringkaitset teha ning põhjuseks toodi nagu endised Kuperjanovi pataljoni nullist ülesehitajad Algus ja Mosin kavatsevad relvi tulla hõivama.... Vigu on palju tehtud ja paljude vigade autor on Johannes Kert ise. Tundub, et tänaseks on ta sellest aru saanud, sest sõnad on kenad...

Jänkimehe jutt on täitsa õige, kuid vaadakem ka medali teist külge. Suurbritannia armees on kompaniis VAID 5 seersanti ja nn. Eesti Kaitseväe seersantite töö teevad edukalt ära ka "lancecopral"id. Copral ehk maakeeli kapral on seal päris kõva sõna. Meil on seersante jalaga segada ja ka samuti veebleid ehk vanemallohvitsere. Sellega seoses olen täielikult härra kindral Ants Laaneotsa auastmete ja ametikohtade reformeerimisega nõus. Kahjuks on see reform tema poolt tegemata jäänud ja siiamaani on meie liitlased hämmingus eesti Kaitseväes vohava seersantite ülekülluse pärast. Meie nn. seersantite kultus on kahjuks endise Nõukogude armee kaasatud pärandus ja selle nimetuse aukohale tõstmiseks tuleks kiiremas korras mingid konkreetsed reformid NATO liikmesriikide armeedega ühtlustamiseks ette võtta.