Alkoholi põhjustatud vigastuste ja haiguste raviks võiks Eestis kuluda 690-840 mln krooni aastas
Alkoholi liigtarvitamine tekitab olulist kahju nii perele kui ka ühiskonnale.
Eestis ei ole kahjuks tehtud ulatuslikumat ja igakülgset ana-lüüsi alkoholist tingitud kaudsete kahjude kohta. Küll on aga Inglismaal teinud 2004. aastal üksikasjaliku analüüsi peaministri juures olev riiklike strateegiate üksus.
Koostatud ülevaatest selgub, et Ühendkuningriigi 60 mln elaniku kohta moodustavad alkoholi tarvitamisega seotud kaudsed majanduskahjud kuritegevusest, töö produktiivsuse langusest, vigastustest, haigustest ja muudest teguritest rahalises väljenduses kokku kuni 20 mld naela. Selle tähenduse meile mõistetavaks tegemiseks on need ümber arvutatud Eesti elanikkonna kohta (1,3 mln) ja kahjusid väljendatud kroonides. Inglismaa näitajaid Eesti elanikkonna suurusele kohandades võiks saada sellised Eesti sotsiaalset keskkonda iseloomustavad näitajad (vt graafikut).
On põhjust arvata, et Eesti vastavad näitajad on oluliselt halvemad kui Inglismaa andmetest tuletatud arvud. Selle statistika järgi võiks Eestis tänavajoodikuid ja arestikambrisse pandud alkoholipruukijaid aastas kokku olla 2000–2400.
Tegelikult pandi aga ainult 100 000 elanikuga Tartu linnas arestikambrisse välja magama ja rahunema 2004. aastal 4984 ja 2005. aastal 4041 inimest. Kogu Lõuna-Eesti politsei-prefektuuri piirkonnas aga vastavalt 9832 ja 8627 inimest.
Inglismaa statistika järgi võiks meil olla aastas 12 surma saanud purjus juhti. Tegelikult hukkus meil politseiameti andmetel 2005. aastal liikluses 99 autosõitjat, mis on isegi viimaste aastate kõige tagasihoidlikum näitaja. Kliiniliste kogemuste põhjal võib eeldada, et 30–50% neist oli purjus.
Samuti näitas Inglismaal tehtud analüüs, et kõigist alkoholi tarbimisega seotud majanduskahjudest moodustavad kulutused tervishoiule ca 11%, alkoholist tingitud kahjud töökohal ca 42% ning alkoholiga seotud kuriteod ja avaliku korra rikkumised ca 47%.
Kohandatult Eesti rahvastikule võiks see tähendada, et alkoholiga seotud vigastuste ja haiguste ravimisele kuluks aastas 690–840 mln krooni. Alkoholist tingitud kuritegevus ja avaliku korra rikkumisega seonduv võiks Eestis aastas põhjustada kahjusid ca 3,57 mld krooni eest.
Inglismaa andmetel moodustaksid sellest kuritegude tagajärjed 45%, kuritegevuse ohjeldamise meetmed 25%, korrakaitse töötajate tegevusega seotud kulud 23% ja purjus autojuhtide tekitatud kahjud ainult 7%. Töökohal võiksid sellised arvutuslikud kahjud olla Eestis vähemalt 3,17 mld krooni. Sellest alkoholi tõttu töölt puudumised võiksid põhjustada majanduslikku kahju 600–1040 mln krooni ning tööjõu kaotused enneaegsete surmade tõttu võiks ühiskonnale maksma minna 1,14–1,24 mld krooni aastas.
vt ka Eesti Arst Lisa 8/2006
























