Wilkinson: korralikuks pensioniks on vaja koguda viis miljonit

Nii "asjatundliku" jutu peale saabki vaid järeldada, et kuni on tööd ja leiba - ära kogu midagi vaid püüa oma võimaluste piires (hästi) ära elada. Muidugi on Eestis neid, kes on oma vara targalt kogunud ja omavad mitmemiljonilist likviidsust, kuid neid ei saa pidada lihtsurelikeks. Ei usu, et kellelgi on alles usk helgesse pesnioni-easse nn III pensionisamba toel.

Hea on bläägutada ja ega see jutt ju vale polegi, KUID meil Eestis ei ole see reaalne, SEST enamusel kodanikest EI OLe isegi "nooruses" sissetulek- palk niisuur, et sealt saaks 25% ära anda kogumiseks. No mida siin veel fondide-pankade riskidest rääkida, sest seda laksu ei ela enamus üle.
Parem katsud elada nooremana NATUKE paremini ja võimaldada oma lastele niipalju (haridus jne) kui võimalik ja eks pärast ole näha :(
Rott riik :(

See Wilkinson arvab, et inimesed peaksid oma tulevikku kindlustama sellega, et topivad oma säästud elu jooksul aferistide käsutusse. Ja kui pärast see rahalast Titanicu kombel ühel kenal päeval põhja läheb, siis laiutatakse vaid virilal näol käsa: Et näe - raha polegi enam ja seetõttu fondi samuti njeetu.
Miks ei võiks inimesed teistele lagastamata enda elujärge kindlustada tulutoova ettevõtluse või muul viisil raha aktiivse kasutusega?
Eesti mees.

sotsialistliku ajuloputuse on saand see Wilkinson, kelle torujas ajutegevus ei saa kuidagi lahti raamidest, et hea vanaduspõlv saab tugineda vaid pensionile. Pension sõna sisu ja tähendus= armuraha, pajuk, kroonupajuk.

Mingi armuraha või pajukiga ei saa ega peagi oma tulevikku kindlustama. See saabki olla vaid viimse viltuvedamise õlekõrs, mitte aga hea elu ja vanduspõlve sünonüüm.
Selle sõna sisu ja olemus juba välistavad selle!

hea vanaduspõlve peaks ikka kindlustama hoopis muude tegevustega. Ja ei pea olema vaid selline tölplaslik ,,säästmine" kuskile napakasse fondi.

Briti eluasemekultuur on tõepoolest teistsugune kui Eestis. Enamikul on pensionieaks oma maja (harvemini ka korter) juba ammu välja ostetud ning sellele kuluvad väljaminekud minimaalsed. Oxfordi matemaatika lõpetanud mehega pole aga numbrite üle mõtet vaielda. Sõnumitooja mahalöömine on muidugi juba ammustest aegadest populaarne tava, ka Eestis.

Saan pensioni tegelikult mitte 30, vaid ligi 50% keskmisest netopalgast. Kuna töötan edasi, siis see iga aastaga suureneb. Seda aga tänu "pensionikommunismile", mis arvestab kõigile vene ajal töötatud aasta täisstaaži aastaks, sõltumata tolleaegsest sissetulekust.
Mida edasi, seda väiksemaks muutub veneaegse staaži osatähtsus, aga keskmist või kõrgemat palka teenib teatavasti üks kolmandik. Miinimumpalga saajale arvutatakse staaži kolm korda vähem, mis teeb asja tõeliselt hapuks.

üks Wilkinson paljaks röövida ja panna see raha pensioni fondi

olgu või Oxford ja matemaatika. New World Order, mis tuleb nagunii, ja loogilisena lõpetab lollused või keerab majandus- ja arengumudelid kardinaalselt teistsuguseks, ei küsi Oxfordi matemaatiku käest numbreid. Need kõik mida ta väljendab on hüpoteetika, mis baseerub minevikus juhtunud statistikale, ent tulevikust tea ta midagi mis saab.
Need numbrid on sisuliselt kõrvalised võrreldes asja põhituumaga.

Kes soovib kindlamat tulevikku, see vaadaku minevikku. Ajalugu näitab, et kõige kindlam vanaduspõlve kindlustaja on kari lapsi. Teine väärtust mitte kaotav töövaeva salvestamine oleks kulla ja vääriskivide soetamine. Varem oli hea investeering ka talu ehitamine või metsa kasvatamine, nüüd sionistide võimu juures sellele panustada ei saa. Need, kes ei ole lapsi ega väärtasju soetanud, saavad suure tõenäosusega vanaduses näguripäevi näha. Kui just imet ei juhtu ja üldist elu inimlikumalt korraldama ei hakata...

Meie töölkäija teenibki oma elujoopksul ca. 5 miljonit. Ja edasi?

Ma ei saa aru, miks peaks raha kuhugi pensioniinvesteerima, kui tootlus on 2 protsenti. Siis võib hoida ka pangas. Vahet pole.

hea vanaduspõlv tuleb mõistagi kindlustada hoopis muude tegevustega kui oma vaevaga teenitud raha andmisega võõrastele basiiliodele.
aga ükskõik milliseks tegevuseks peab olema vastav keskkond- akvarelli maalida ei saa äikesevihma käes, selleks tuleb varju alla kolida.
sellise keskkonna, kus eestlastel oleks mõistlik igapäevaselt toimida nii, et ka nende vanaduspõlv oleks väärikas, peab looma eesti riik.
see pole keeruline, erinevalt näiteks wilkinsonide maast, sest eestlastel on piisavalt ressurssi kindlustada kõigile oma maa elanikele elatustase, millest enamik inglasi võib jäädagi unistama-oma maatükk, mets, maja jõekaldal.

Jah, kogume aga kulda. Leningradi blokaadi ajal sai kilo kulla eest tervelt kilo leiba.

see väide on loomulikult vale. UK on korteriomand kuskil 60% kanti, eestis samal ajal 90%. seega ei ole eesti inimeste kulud pensionile minnes nii suured kui britis, küll aga on kulud suuremad vastaval tööealisel perioodil. mis teeb säästmise raskemaks

Kulda said need, kes selle sõja pealt siiamaani protsenti saavad.

Kas ta mitte ei eksi? I sambasse ei lähe mitte 8-12% maksueelsest tulust, vaid 16-20% maksueelsest tulust??

Esimene asi on see, et tuleb vaadata, mis ameti mees on kes kirjutab ja siis on ka arusaadav miks ta seda kirjutab. Kirjutaja huvi on, et oleks rohkem raha, mida investeerida. Keskmine eestlane maksab u. 30 % sissetulekust näiteks oma maja laenuks, mis maksab näiteks 3 mln ja mille ta on omandanud pensioni põlveks. See maja kallineb koos inflatsiooniga u. 5 % aastas pikas perspektiivis siis 30 aasta pärast maksab maja u. 8-9 mln, kui nüüd see maja realiseerida on inimesel olemas 9 mln ja ta võib pensioni eas elade üüri pinnal ja saab kulutada rohkemgi veel kui Britt arvab. Lihtsalt tema mure on et raha ei tooda talle et saaks seda investeerida ja sellega oma raha teenida.

Tänavapilti vaadates jätkub päris tihti raha suht-uue bemmi liisingumakseteks, mis paari aasta pärast välja vahetatakse. Pakun, et paljudel oleks võimalik üksjagu säästlikumalt elada küll.

Praeguseks peaks nagu olema Swedpange pensiteivaste tulemustest üheselt selge, mis pankadele kingitud kohustuslikest erastatud stalinlikest riigilaenuobligatsioonidest (s.o. eralaenuobligatsioonidest, erastatud riigi omanikele antud laenudest) saab. Väikeste fondide (LHV) puhul on võimalik veel juhuslik kõrvalekalle (mitte päris juhuslik, s.t. pingutades on võimalik PARATAMATUST veidi ignoreerida väikese fondi puhul - pajas hulpiva konditükikese lohus on võimalik keeta rammmusamat suppi, pooles pajas suppi teisest poolest enam rammusamaks ei tee.

Tuleviku kindlustamine eeldab tuleviku ühiskonna toimimise igakülgset taastootmist. Ei piisa vaid rahanduslikust taastootmisest (investeeringud aktsiate kurssidesse), ei piisa vaid riistvara taastootmisest (investeeringud asjade tootmise riistvarasse), on vaja ka ühiskonna taastootmist. S.t., selleks, et oleks piisavalt raha pensioniteks maksta, on vaja piisavalt tulevasi maksumaksjaid, kes ON VALMIS pensionimaksmiseks piisavat maksukoormat kandma. Ei piisa isegi tööjõu kondilihaajumassist, on vaja ka tööjõu sotsiaalset valmisolekut niimoodi käituda (makse maksta). Valmisolek makse maksta on pöördvõrdeline maksude suurusega. Teataval määral saab seda leevendada jaanalinnumängu pealesurumisega - maksude hajutamisega (ühe 50% tulumaksu asemel on 20% tulumaksu, 20% sotsiaalmnaksu, 10% ravikindlustust, 5% töötuskindlustust 4%... 3%.... jne). Aga ainult teataval määral. Globaalses olukorras tähendab kõrgem maksustatus allajäämist konkurentsis madalama maksutasemega maadele. Esimesed tulemused on juba näha - Euroopast on TOOTMINE, tootmise taastootmine peaaegu kadunud. Kui maksukoormus muutub liiga suureks, loobutakse maksustatava töö tegemisest (viimasele võib sundida vaid räige terrorirežiim - loobutakse igasugusest raha eest tehtavast tööst, tasemel jälitustegevuse korral ka mustadest otstest ja kõpitsetakse oma kapsamaal kardulavagusid ja toanurgas peetakse merisigu söömiseks - kui ei tekitata meriseapidamise maksu).

Ettevõtte tasemel ei piisa ettevõtte omandamisest pensiteiba poolt. Kui pensiteivas otsustab kõik ettevõtte kasumi penssidena välja maksta, tähendab see ettevõtte kiiret pankrotti - jäävad ära ju investeeringud ettevõtte arengusse, seega langeb ettevõte konkurentsivõime. Lühiajalise suure pensi abil ollakse järgmisel hetkel kõigest ilma.

Pensiteibad saavad kokkuvõttes välja maksta vaid ~nii palju, kui palju tuleb sinna uusi investeeringuid. Ülejäänu on õnnemäng. Seega - kõik sõltub vaid tulevaste maksumaksjate hulgast. Ja viimasete ülekoormamine ei tule kõne alla. Isegi maksude hajutamisega mitte (et eraldi riigipenss, 2. teiba penss, 3. teiba penss). Ilma tasakaalustatud investeeringuteta järgmisse põlvkonda ei ole ühelgi pensiteibal praeguses tähenduse mingit mõtet. (Ja praegune tähendus on tagasilangemine looma tasemele endiselt sotsiaalselt tasemelt - langemine ajas mittemõtlevale tasemele /ajas vaid sirgeid ja lihtkõveraid joonistavale tasemele/ varasemalt hulgamõõtmelisemalt /seega arenenumalt, inimlikumalt!/ sotsiaalselt kiäsitluselt.) Järgmisse põlvkonda investeerimine ei saa olla ka ainult rahaline, sest rahas kõike piisavalt edukalt mõõta ei saa (kui palju maksab unejutuks isa poolt räägitud muinasjutu esitus võrreldes sama tähekombinatsiooni plaadilt laskmisega?). Aga kindlasti on vaja oluliselt suurem osa pensionist tagada lastele suunatud kulutustega. Praeguse ideoloogia põhjal maksava lapsevanemad oma investeeringutelt penssi elunautlejatest lastetutele libbuddele, ise on aga üsna ilma.