Võrumaa taluperemees lööb läbi kukeseenejahu ja marjakrõpsudega

Võrumaa Taarapõllu talu peremees Edgar Kolts ei tea, mis asi on masu. Tema mahetootmine kasvab mühinal. Üha rohkem inimesi soovib puhast toitu ja on nõus mahla eest maksma viinapudelist kõrgemat hinda.

Koltsi ammendamatutest ideedest on sündinud mahetoodangu sõprade kaks suurt müügihitti – marjakrõpsud ja kukeseenejahu. „Mul on pidevalt töös kaks-kolm uut ideed,” vastab ta küsimusele, kuidas ta jõudis talule kuulsust toonud toodeteni. Juba Nõukogude ajal müüs ta Venemaale juurviljaseemneid ja maitsetaimi. „Passi järgi olen kuuskümmend kuus, kuid tunnen ennast nooremana, sest mõtteid, mida teha, on palju,” räägib peremees.

Seitse aastat tagasi oleks odavate Poola marjade pealetung peaaegu suretanud tema rajatud mustasõstrakasvanduse. Kuna marjasaaki ei tahetud raisku lasta minna, hakkas ettevõtlik Edgar Kolts koos abikaasa Tiinaga taluköögis mahla keetma. Puhas mahl läks külalaatadel hästi kaubaks ja sealt sündis mõte ettevõtmist laiendada.

Nüüd on Taarapõllu talu sortimendis umbes 60 toodet ja kõik nad kannavad mahemärki.

Müügil ökopoodides

Tema talu mahlad, moosid, püreed, kompotid, marinaadid, kuivatatud marjad ja jahud on müügil pea kõikides Eesti ökopoodides. Taarapõllu toodangut saab osta Tallinna Kaubamajas, Tartu Lõunakeskuses, Stockmanni kaubamajas, Nõmme turul, Prisma kaubanduskeskustes jm. „Neid müügikohti on umbes kuuskümmend,” arvab ta. Mahetoodang on jõudnud ka Inglismaa, Iirimaa ja Soome turule. „Oleme käinud ennast tutvustamas Londoni ja Varssavi mahemessidel ja võin väita, et sellist marjakrõpsu teised tootjad ei paku,” räägib ta. Praegu on valikus kuus krõpsusorti, aga peatselt lisanduvad punane sõstar ja pihlakas. Kallid maiused on hinnatud ka Eesti tipprestoranides. „Vaarikakrõpse ostetakse tuhandete kaupa, nõudlus on suurem, kui jõuame toota,” mainib taluperemees. Sama hinnatud on ka tema jahud, näiteks marjajahud putrude ja küpsetiste maitsestamiseks.

Kõige populaarsem on aga kukeseenejahu, mis annab roogadele tugeva seenemaitse. Kukeseenejahu kilo maksab üle 1400 krooni, kuid eelmisel aastal sai kogu toodang juba enne talve müüdud. „Seda on kallis varuda ja seened kuivavad 20-kordselt kokku,” põhjendab ta kallist hinda. „Leiduks vaid inimesi, kes on nõus korjama – võimalik on teenida kuni 500 krooni päevas. Noored aga ei taha seda teha,” tõdeb Kolts.

Ettevõttes töötab peale tema ja abikaasa veel viis inimest. Suvel palgatakse marjulisi. „Mõni ei suuda uskuda, kui väike on meie tootmine – seadmed on 300-ruutmeetrisel pinnal. Kui jääb kitsaks, eks siis jälle laiendame tegevust,” rääkis ta.

Talu aastakäive on tänavu Koltsi hinnangul umbes 3–4 miljonit krooni.

Kukeseenejahuga cappuccino–supp

Vaja läheb:

•• 2 sl kukeseenejahu   

•• 200 g hakitud sibulat   

•• 50 g võid

•• 1 l rammusat talupiima   

•• 60 g sulatatud juustu   

•• soola, pipart

•• köögiviljapuljongit

•• maisitärklist

•• Sibul praadida võis kuldseks, lisada kukeseenejahu ja kuumutada samal ajal lusikaga segades. Siis lisada rammus talupiim ja sulatatud juust ning maitsestada soola, pipra ja köögiviljapuljongiga. Keeta mõõdukal kuumusel paar minutit ja paksendada vähese maisitärklisega.

Vaht:

•• 0,25 l piima

•• Cappuccino–vahu jaoks kuumutada piim peaaegu keemiseni ja vahustada kiirelt vispliga. Tõsta supilusikaga kohevat vahtu supi peale.

Allikas: retsept.ee kokasaatest „Lusikas”