Võlgades üksikema: hirmus on küll, aga pisaraid ma siiski veel ei vala!

Tallinnas Koplis Tuulemaa tänaval asub maja, mida linn nimetab sotsiaalmajutusüksuseks, aga kus tegelikult elavad tõsisesse hätta sattunud pered, kel pole mujale minna. Enamasti lastega üksikemad.

Jaanuaris asus oma väikese tütrega nende sekka elama ka äsja abielulahutuse üle elanud Maret Vomm, kes on nõus rääkima, kuidas ta üle pea kasvanud võlgadega võitleb.

„Tegelesin Piirissaares ettevõtlusega, meil oli seal oma pood ja kohvik,” alustab ta parema aja meenutamisest. Pärast äri ja turismi edendamise luhtumist tuli pere kahe aasta eest pealinna, kuid siin ei läinud naisel tööotsingud hästi. Peapõhjuseks oli tütre sage haigestumine. „Viimane töökoht oli lasteaias õpetaja abi. Kuid sealt ka vallandati, kuna laps kogu aeg haigestus.” Nii et aasta alguses saadud töö oli aprilliks jälle läinud.

Kuu aega ootamist

Uue töö otsinguid raskendab, et enamik müüjakohti käib graafiku alusel – kuid üksikemal on võimatu last õhtuti üksi jätta. Käigust tööturuametisse aprilli keskel oli kasu niipalju, et esimene kohtumine konsultandiga sai 19. maiks paika pandud – siis selgub, kas sealt on abi loota.

„Aga mul on pankade ees kohustused,” tunnistab Vomm. Esiteks ärilaen, mis sai võetud abikaasaga koos, et firmat alustada. Selle tagasimaksmiseks läheb 900 krooni kuus. Teiseks eluasemelaen, milleks kulub iga kuu 700 krooni. Ärilaenu aitab maksta ka endine abikaasa.

„Eluasemelaenule käisin pangast pooleks aastaks laenupuhkust küsimas, eks siis näis, mis nad otsustavad.”

Kui poes äri hästi ei edenenud, võttis paar veel ühe laenu: Sampo pangast Freestyle’i laenu. Nüüd peab ta selle eest tasuma 600 krooni kuus.

„Kui läksime lahku, oli väga raske. Mul oli vaja söögiraha. Siis panin panti kuldehted, mis mul olid.” Kulla eest, mille eest ta sai siis 1300 krooni, maksab ta nüüd iga kuu pandimajale 224 krooni.

Perekonna suuremad väljaminekud on praegu veel 175-kroonine kuukaart, 360 krooni majutusüksuse toa eest, umbes 600-kroonine lasteaiaarve ja söök – 1500 krooni. Lapsele on vaja osta ravimeid, vitamiine, mett. „Laene maksan praegu lapse elatisest,” tõdeb naine.

Vommi endine abikaasa oli nõus maksma 2000 krooni elatisraha. Kui tööd veel oli, oli palk puhtalt kätte 3800 krooni. Nüüd on oodata ehk toetust. „Hirmus hakkab küll. Aga praegu ma ei istu pisarates, et ei tea, mida teha,” on ta säilitanud reipuse.

Firma alustamist toetab ka EAS

•• Kuna Maret Vomm on kord juba saanud koos abikaasaga oma ettevõtte loomiseks tööturu­ameti kaudu 20 000 krooni, ei tule see toetus enam kõne alla. Siiski on tal võimalik taotleda raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu, kus samuti jagatakse toetusi väikeettevõtluse alustamiseks.

•• EAS-i kommunikatsioonikoordinaatori Piret Malvi sõnul tasub kõigil inimestel, kel on mingi äri­idee, pöörduda hakatuseks nende infokeskuse poole, kelle abiga saab välja selgitada, kas mingi pakkuda olev toetus neile sobib. EAS-i kaudu on võimalik saada päris mitmeid eri toetusi, näiteks ka regionaalarengule kaasa aitavate tegevuste toetusi.

•• EAS-i kõige tavalisema, 50 000-kroonise starditoetuse saamiseks on vaja küll ka oma­osalust. Kuid projekti on võimalik käima lükata ka ühistöös – näiteks ühe küla poolt.

•• Lisaks poele oli Vommil kavas Piirissaarde teha väike laste mängutuba, võib-olla isegi lasteaed. „Ma olen huvitatud Piirissaare arengust,” kinnitas naine, kes sooviks sinna väga tagasi, juba selleks, et tütre tervist parandada.