Vastuvoolu ujuv tööstus kasvab aastas 300 protsenti

 Aasta alguse kurvad andmed tööstustoodangu vähenemise kohta ei sega vastuvoolu ujujaid. Õige tootega võib kasvada mitukümmend protsenti ka sellel aastal, kinnitavad ettevõtjad.

„Oleme käivet stabiilselt igal aastal kolmekordistanud,” lausub Peipsi ääres Pala külas puidust kümblustünne ja tünnisaunu valmistava OÜ Haberek juhataja Gunnar Mõru. „Kui vaja, jõuan teha 12 tünni nädalas,” kirjeldab Mõru töö tempot. Eestis on tema sõnul arvestatavaid tünnimeistreid vähemalt kümmekond, mistõttu tuleb äraelamiseks arvestada kindlasti ekspordiga. Piiri taha läks tema sõnul möödunud aastal pool kogu toodangust. Ekspordiriikidena nimetab Mõru Soomet, Saksamaad, Šveitsi, Austriat, läbirääkimised on käimas Iirimaa ja Norraga. „Tootjaid on ka seal, aga meie suudame ilmselt odavamalt teha,” arvab Mõru. Suurema kümblustünni hulgihind jääb tema sõnul 10 000 krooni piiresse. Spetsiaalsed rakised pannakse kokku Eestis, misjärel viiakse need piiri taha.

Lähiajal lubab Mõru tulla välja päris uue nišitootega: hipodroomidele mõeldud kaarikuaistega. „Need liimitakse kokku kolmepidi kõveratest juppidest nagu ussid,” kirjeldab ta. Esimesed katsetamise tulemused saabuvad kahe nädala pärast. „Kui Eestis tehakse NHL-i hokikeppe, siis miks ei võiks valmistada ka kaarikutele aisu?” Tellijateks oleksid Norra ja Soome, kuid huvitatud on ka Eesti sõitjad, ütles ta. 

Vagunikarkassid edukad

Pärnus Skandinaavia autotehastele Volvo ja Scania allhanketöid tegeva AQ Lasertool OÜ tehase juht Ragnar Koppel rõhutab praeguses olukorras avalike hangete tähtsust, mille lepingud on kinnitatud mitmeks aastaks ette. „Autotööstuses on mõju kindlasti olemas,” tunnistab Koppel. Põhitoodang läheb tema sõnul bussidele, tellimused tehakse pikemaks ajaks ning kriisi mõju ei avaldu nii otseselt.

Teine suur valdkond on tema sõnul rongitööstusele tehtavad allhanked, kus pole majanduse jahenemist üldse tunda. Vagunikarkasside turg ulatub Koppeli sõnul Euroopast Indiani. Mullu kasvas firma käive 40 protsenti, 2010. aastaks on plaanis kasvada veel poole võrra.

Sülle kukub mõnigi üllatav tellimusi

•• „Statistika pidi olema maailma suurim vale,” kommenteerib AS-i Harju Elekter juhatuse esimees Andres Allikmäe töötleva tööstuse ligi 30 protsendi suurust langust jaanuaris. Tema sõ­nul on langus praegu ilma kindla suunata ja sülle on kukkunud nii mõnigi üllatav tellimus.

•• „Tõenäoliselt ei ole ühelgi firmal nii mahukaid pakkumisraamatuid varem olnud,” hindab Allikmäe konkurentsi positiivset poolt.

•• Firma klientide kaudu on tema sõnul tunda kriisi ka eksporditurgudel, seda enam tuleb otsida uusi võimalusi aktiivsema müü­gitegevuse kaudu.

•• Tuues võrdluse Soomest, arvab Allikmäe siiski, et rasketel aegadel võiks riik olla suurem töö­andja, kaasates tellimustesse erasektori raha ja suurendades euroraha kasutamist.