Vanemad peaksid laste töödel silma peal hoidma

Töölepingu seadus lubab lastel töötada alates 13. eluaastast. Täiendavad piirangud on alaealiste töötamise osas paika pandud koolikohustuslikkusega. Töö- ja puhkeaja seaduse järgi võib 13–14-aastane koolikohustuslik laps töötada neli tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastane, kes ei ole enam koolikohustuslik, võib töötada kuus tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16–17-aastane noor, kes pole koolikohustuslik, võib töötada seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas, selgitas tööinspektsiooni peajurist Reet Vare. Ta lisas, et haridusseaduse järgi loetakse laps koolikohustuslikuks kuni põhikooli (9. klassi) lõpetamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Oluline on ka teada, et koolikohustus piirab tööl käimist aasta ringi, olgu parajasti koolivaheaeg või mitte.

Vanema allkirjaga

“Kui lapsel ei ole põhikooli lõputunnistust või vanust 17 aastat, siis võib ta töötada nii nagu 13–14-aastane ehk ainult neli tundi päevas ja 20 tundi nädalas. Tihti seotakse töötamise piiranguid ainult vanusega ning jäetakse koolikohustus arvestamata. Siin ei muuda ka koolivaheaeg midagi, tööaja norm on ikka ühesugune,” rõhutas Vare. Alaealistele lubatud ja keelatud tööd on Vare sõnul kirjas valitsuse määrustes nr 171 ja 172, seda 30. aprillist 2004. “Seaduse järgi peab 13–14-aastase lapse töötamise kooskõlastama tööinspektor, kelle ülesanne on kontrollida alaealise töö vastavust nendele määrustele. Tööinspektori kirjaliku nõusolekuta ei tohi töö-andja 13–14-aastase noore inimesega üldse töölepingut sõlmida,” rääkis Vare.

Kui tööinspektori nõusoleku hankimine on tööandja mure, siis töövõtja – antud kontekstis laps – peab esitama oma seadusjärgse esindaja, üldjuhul lapsevanema kirjaliku nõusoleku. “Lapsevanem peaks nõusolekut andes tundma sisulist huvi selle vastu, mida tema laps tegema hakkab, mitte lihtsalt formaalselt paberile alla kirjutama,” ütles Vare. Tööinspektsiooni kogemused näitavad, et tavaliselt vanemad ikka teavad, kus ja mida nende laps teeb, aga on ka vastupidiseid näiteid. “Lastega võib ju õnnetusi juhtuda. Lapsevanem peaks lapse tegemistega ikka kursis olema. Seadus ei nõua sisulist huvi, see on rohkem eetika- ja kasvatusküsimus,” lausus Vare.

Töösuhte pikkusest olenemata tuleks sõlmida korralik tähtajaline tööleping. Kuigi lepingule kirjutab alla tööle ihkav alaealine ise, oleks tööinspektorite sõnul hea, kui lapsevanem või mõni teine täiskasvanu sõl-mitava lepingu üle vaataks. Samuti soovitas Vare lapsevanemail jälgida, kuidas töölepingut täidetakse, eriti just palga maksmisel. Kui laps on tööl korrektse töölepinguga, võib ta probleemide puhul pöörduda abi saamiseks tööinspektsiooni.

Laste töölkäimist reguleerivad seadusesätted:

•• töö- ja puhkeaja seaduse §5;

•• töölepingu seaduse §21;

•• vabariigi valitsuse määrused nr 171 ja 172, 30. aprill 2004.

Kõik ei sobi

Keelatud tööd:

•• igasugune töötamine öisel ajal;

•• töö tule- ja plahvatusohtlike ainetega, ohtlike loomadega;

•• tootmisruumide, tualettide ning nakkushaigustega seotud ruumide koristamine;

•• töö, mis on seotud alkohoolsete jookide tootmise, hoidmise, vedamise ja müügiga;

•• töö vaimuhaiglas, lahkamiskambris, kinnipidamiskohas jm suurt psüühilist koormust andvates kohtades;

•• töö maa-alustes trassides, kaevudes, mahutites.

Tööinspektsioon, EPL