Väikeettevõtjad: maksutõus võib pankrotti viia

Käibemaksu tõstmine kuni kahe protsendi võrra ei oleks esmapilgul paljudele ettevõtjatele probleemiks. Käibemaksu tasub lõpptarbija ja seega ei puuduta see üldjuhul ettevõtjat nii tugevalt kui lõpptarbijat – reeglina siis riigi kodanikke ning väga väikseid, käibemaksuvabastusega ettevõtteid, nendib Kraas EVEA oma teates.

Selge on aga see, et lõpptarbija on otsustavalt piiranud igasuguste liigsete kulutuste tegemist. Inimeste raha kulub enamasti vaid hädapäraste kulutuste - kommunaalmaksud, pangalaenud, toit jms - tasumiseks. Tendentsi selles suunas näitavad selgelt langenud müügimahud kaubanduskeskustes ning teenindussektoris.

Käibemaksu tõstmisel kahe protsendi võrra kallineksid kaubad lõpptarbijale 1,69 protsenti.

"Juhul, kui ettevõtja tahaks säilitada kliendile senikehtivat hinda, tuleks tal kärpida oma kulusid. Enamik etevõtjaid on aga oma kulud  kärpinud minimaalseks, see tähendab, et järgmine võimalus hinna alandamiseks on vähendada kvaliteeti," sõnab Kraas.

Ettevõtjatel keeruline hindu tõsta

Kvaliteetset kodumaist toodangut ei ole  Eestis praegu õiglase hinnaga võimalik müüa: lahti saab kaubast vaid suure allahindlusega. Väikeettevõtjate poolt kostab ka EVEA esindaja sõnul hääli, et just nemad peavad käibemaksu tõusu kinni maksma, sest olukorras, kus jaekaubanduses toimub jätkuv hinnalangus, ei ole mõeldav lõpptarbijale hinda tõsta.

Vee, elektri, kodumaise tooraine ja muude tootmissisendite käibemaksu tõus mõjutab kõiki tootjaid ja teenustepakkujaid. Ja kuigi käibemaks saadakse hiljem valdavalt tagasi, põhjustaks selle tõstmine veelgi suuremat käibekapitali nappust ning võlad üksteisele ja maksuametile kuhjuksid veelgi.

On naiivne arvata, leiab Kraas, et olemasolevate, viie miljardi kroonini küündivate maksuvõlgade juures oleks maksude tõstmine toimivaks lahenduseks. Küll aga suurendab see pankrotide arvu.

Võidavad need, kes pole käibemaksukohuslased

Käibemaksu tõus energia- ja kütusesektoris mõjutab kõiki tootjaid ja teenusepakkujaid. See tõstab hindu kokkuvõttes kõrgemaks kui käibemaksule lisanduv kaks protsenti. Paljudel elualadel võib see kaasa tuua teenuste ostmise languse, sest vähene ostujõud sunnib tegema kasutatavate teenuste ostmisel valikuid.

Võimalik, et sel juhul tekitatakse käivet juurde hoopiski ettevõtetele, kes on väga väiksed või uued turuletulijad ega ole veel käibemaksukohuslased ja seetõttu saavad mingil hetkel osutada teenuseid käibemaksu võrra soodsama hinnaga so kuni 20 protsenti odavamalt.

EVEA ei näe küll võimalust, et sellise käibemaksu tõusu juures laekuks riigikassasse rohkem käibemaksu. Pigem prognoosib assotsiatsioon inimeste ostujõu langust ning sellest tulenevalt ka näiteks igapäevaste toiduainete ostmist turult (käibemaksu vaba).

Täiendavat käibemaksu seega riigikassasse ei jõua, küll on aga valitsus taas näidanud oma riigile tahtmatust arvestada lõpptarbija kui kõige nõrgema lüliga, leiab EVEA tegevjuht.

Riik kärpigu oma kulusid

Rahalised ressursid tuleks Kraasi hinnangul leida ikka sealt, kus rahad liiguvad ning kokkuhoidu peaks väga tõsiselt otsima riigisektorist.

Viimastel aegadel on tema sõnul tegemist valitsuse poolt planeeritud tegevusega, mis nõrgendab ettevõtlust ja paneb raskel ajal ettevõtja õlule uusi koormisi. Ettevõtted on sunnitud minema säästurežiimile, alandama palkasid ning koondama töötajaid.

Koondatud töötajate ostuvõime langeb järsult, siseturu tarbimine väheneb oluliselt. Riigimaksed vähenevad seoses vähenenud töötasude ning vähenenud tarbimisega. Seega ei laeku riigiaparaadi funktsioneerimiseks piisavalt vahendeid.

"Järelikult peaksime alustama sellest, et vähendame riigi kulutusi vastavalt kahanenud tuludele ning tekitame maksimaalsed võimalused ettevõtluse uueks kasvuks. Ainult läbi sellise tegevuse on võimalik taastada normaalne elu- ja töökeskkond," leiab Kraas.

EVEA ei näe tema sõnul mingit võimalust, et 2-protsendiline käibemaksu tõus aitaks suurendada riigi tulubaasi. Täna toimiva, tarbimisele orienteeritud majandusmudeli puhul jahutab tarbimismaksu tõstmine veelgi ettevõtlusaktiivsust.

"Momendil, kus oleme seninägematus languses, tuleks EVEA arvates tarbimist pigem stimuleerida ja otsida maksukoormuse alandamise, mitte tõstmise võimalusi," rõhutas Kraas.