Vahter: kinnisvaratehingute vähenemine pole enam uudis
(3)
Statistikaametisse ja ajakirjandusse jõuavad andmed tavaliselt viivitusega. Sellel on ka loogiline põhjus, näiteks kui arendusprojekti puhul sõlmitakse esmalt võlaõiguslik leping, kus fikseeritakse ostuhind ja muud maksetingimused, siis asja üleandmiseni ehk asjaõiguslepinguni jõutakse sageli rohkem kui poole aasta pärast. Viimane aga kajastub statisikaametis. Seega ei ole kinnisvarabüroode jaoks tegemist uudisega.
Näiteks kui turg peaks hakkama tõusma, siis statistikaameti andmed kinnitavad seda umbes pooleaastase viivitusega.
Kiire ja ajakohase info saavad esmalt kinnisvarabürood, sest nemad tunnetavad turul toimuvat kõige paremini ja kõige varem. Sellele järgnevad arendajad, kes omakorda saavad info maaklerite käest, kõige viimasena saavad teada hindade korrektsioonist alles üksikmüüjad. Seda kinnitab ka kinnisvaraportaalide kinnisvarapakkumiste järsk kasv viimase aasta jooksul.
Tegemist on lihtsa põhjusega. Kuna vahepeal on toimunud hinnakorrektsioon, ei ole lihtsalt suurt hulka objekte suudetud vanade hindadega ära müüa. Seetõttu on ka portaalides väga palju pakkumisi, millega olemasolevate hindade juures ei ole lootustki tehinguni jõuda.
Üleüldse oli 2006. aasta tipp, seda nii hindade kui ka tehingute arvu poolest. Samas julgen väita, et ka 2004. aasta oli kinnisvaraturu aktiivsuse poolest positiivne aasta. Küsimus on ainult selles, millise nurga alt tänast situatsiooni vaadata.
Statistikaamet teatas täna, et eelmisel aastal tehti 50 000 kinnisvara ja hoonestusõiguse ostu-müügitehingut koguväärtusega 58,5 miljardit krooni, mis on võrreldav 2004. aastaga.
 |
  |
 |
