Uus töölepinguseadus eelistab riiki inimesele?

 Selle aasta teisel poolel jõustuva töölepinguseadusega võib tekkida olukord, kus maksuamet võib asuda pankrotistunud ettevõtte töötajalt välja nõudma tööandja poolt maksmata jäänud sotsiaal- ja tulumaksu.

Eesti Päevalehte konsulteerinud juristid väidavad, et kui praegune töölepinguseadus ütleb, et maksude tasumine on tööandja kohustus, siis uue seaduse jõustumisel asi muutub. Kõige täbaramasse olukorda võivad sattuda just pankrotti mineva ettevõtte töötajad.

Kui pankrotistuv äriühing on jätnud töötaja eest maksmata tööjõumaksud, annab uus seadus maksuametile õiguse nõuda maksuvõlg sisse töötajalt. Alles maksude tasumisel tekib töötajal õigus tsiviilkorras pankrotipesast raha kätte saada.

Teoreetiline oht

„Seega saab riik pankrotti minevalt või läinud ettevõttelt oma raha kindlasti ja kulutusi tegemata kätte, lihtinimene vaadaku ise kuidas, hakkama saab,” rääkis üks jurist Eesti Päevalehele.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimees ja Tartu ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis möönis, et uue töölepinguseaduse paragrahvi 29 lõiget 7 grammatiliselt tõlgendades võib tõesti jõuda sellisele järeldusele. Siiski peab Lehis ohtu, et töö­andja tasumata maksud jäävad töötajate kanda, pigem teoreetiliseks.

„Eesti maksuseadused ei näe ette ühtki juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksukohustuse eest. Igas maksuseaduses on väga selgelt kirjas, kes on maksu maksja ja kui seadusandja on soovinud panna kedagi vastutama teise isiku maksukohustuste eest, on see seaduses sõnaselgelt sätestatud,” selgitas Lehis.

Küll annab uus töölepinguseadus Lehise hinnangul töötajale garantii, et kui töötaja on pidanud tasuma tööandja eest töö­jõumakse, siis on töötajal õigus kulutused tagasi nõuda. Siiski arvas Lehis, et tõenäoliselt oleks mõistlikum kriitika saatel nii riigikogu heakskiidu saanud kui ka eile presidendi poolt välja kuulutatud uuest töölepinguseadustest sisutühi paragrahv välja võtta.

„Oletan, et see säte on kirjutatud eelnõusse mõne välisriigi seadusest, kus kehtivad maksuõiguses teised reeglid või on tõlkimise käigus välismaa seaduse sättest valesti aru saadud. Igatahes praegu on see säte täiesti sisutu ja mingeid uusi kohustusi või riske töötajale kaasa ei too. Kui, siis ainult arusaamatusi ja segadust,” selgitas Lehis.

Töölepinguseaduse ühe väljatöötaja, justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõ­nul on uue töölepinguseaduse paragrahv 29 lõige 7 eesmärk tagada see, et kui tööandja jätab maksu või makse töötasust kinni pidamata ja selle maksab ära töötaja, saab ta nõuda tööandjalt hüvitist.

Maksuamet pole esi­algu võtnud seisukohta, kuidas asuvad nemad uue seaduse jõus­tumisel seadusesätet kohaldama.

Vaher ei välista seaduse remonti

•• Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul kavatseb ta lähiajal tutvuda valitsuse seisukohaga, kas riigikogu peaks parandama uut töölepinguseadust.

•• „Tegemist on kahtlemata väga mahuka seadusega ja selles on mõningaid mitmetitõlgendamise võimalusi. Kui valitsus peab õigusselguse tagamiseks vajalikuks juba vastuvõetud seadust muuta, siis see on võimalik,” lisas Vaher.

•• Vaheri sõnul pole veel rakendamata seaduse muutmises midagi erakordset. „On ka teine võimalus: tõlgenduse ühele või teisele mitmetitõlgendavusele annab kohus,” lisas Vaher.

•• Praegune valitsus valmistas uut töölepinguseadust ette aastaid. Seda menetleti parlamendis samuti ligi pool aastat. Kuigi seadus võeti parlamendis vastu mullu detsembris ja eile kuulutas selle välja ka president, rakendub seadus vastavalt ametiühingute ja ette­võt­jate kokkuleppele alles juulist.

Ilves: seadus sai vigane lohakuse tõttu

•• President Toomas Hendrik Ilves avaldas eile uut töölepinguseadust välja kuulutades lootust, et riigikogu parandab oma tehtud vea.

•• „Vajadus uue töösuhteid reguleeriva seaduse järele on ilmne. Samal ajal on kahetsusväärne, et seaduse rakendussätete pea­tü­kis on mitmeid ebakõlasid,” märkis Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves.

•• „Kõige märkimisväärse näitena võib tuua sätte, millega muudetakse „Seaduse süümevande andmise korra kohta” 7. paragrahvi – seega sätet, mille toime on 16 aastat tagasi lõppenud ja mille muutmine aastal 2009 võib põhjustada segadust,” märkis riigipea.

•• „See jätab mulje, et mitme ministeeriumi koostöös valminud seaduseelnõu koostamisel ja selle hilisemal menetlemisel riigikogus ei süvenetud vajalikul määral, mis ei suurenda lugupidamist ja usaldust seaduslooja vastu,” ütles Ilves.

•• Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et enne seaduse jõustumist 1. juulil teeb riigikogu seadusesse asjakohased muudatused ehk teisisõnu – parandab oma „praagi”.

•• Ilves avaldas kahetsust, et peab riigipeana juhtima tähe­le­panu lohakusest tehtud vigadele, ehkki tema ülesanne on otsustada vaid seaduse põhi­seadu­sega kooskõlas olemise üle.